LISA

1996. AASTA RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON VASTUTUSEST JA KAHJU HÜVITAMISEST OHTLIKE JA KAHJULIKE AINETE MEREVEOL (HNS-KONVENTSIOON)

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,

OLLES TEADLIKUD ohtudest, mida toob kaasa ülemaailmne ohtlike ja kahjulike ainete merevedu,

OLLES VEENDUNUD vajaduses tagada nõuetekohase, kiire ning tõhusa hüvitise saamise võimalus isikutele, kellele kõnealuste ainete mereveoga seotud vahejuhtumid kahju põhjustavad,

SOOVIDES võtta vastu ühtsed rahvusvahelised normid ja protseduurid selliste kahjudega seotud vastutus- ning hüvitamisküsimuste lahendamiseks,

PIDADES SILMAS, et ohtlike ja kahjulike ainete mereveoga põhjustatud kahju majanduslikud tagajärjed peaksid jagunema merevedude ning lasti suhtes huve omavate isikute vahel,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Mõisted

Artikkel 1

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Laev – mis tahes liiki merelaev või mereveovahend.

2. Isik – mis tahes füüsiline isik või nende ühendus või avalik või eraõiguslik juriidiline isik, sealhulgas riik või selle mis tahes osad.

3. Omanik – isik või isikud, kes on laeva registrijärgsed omanikud või, kui laev on registreerimata, isik või isikud, kellele laev kuulub. Seevastu juhul, kui laev kuulub riigile ja seda kasutab ettevõte, mis on kõnealuses riigis laeva kasutajana registreeritud, käsitatakse "omanikuna" kõnealust ettevõtet.

4. Vastuvõtja – kas:

a) isik, kes osalisriigi sadamates ja terminalides lossitava maksustatava lasti tegelikult vastu võtab; juhul kui isik, kes kauba tegelikult vastu võtab, tegutseb vastuvõtmise ajal mõne osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva teise isiku agendina, käsitatakse vastuvõtjana käsundiandjat, kui agent käsundiandja HNS-fondile teatavaks teeb; või

b) osalisriigis asuv isik, keda vastavalt kõnealuse osalisriigi siseriiklikele õigusaktidele käsitatakse osalisriigi sadamates ja terminalides lossitava maksustatava lasti vastuvõtjana, tingimusel et selliste siseriiklike õigusaktide kohaselt vastu võetava maksustatava lasti üldkogus on umbkaudu sama kui kogus, mis oleks vastu võetud vastavalt punktile a.

5. Ohtlikud ja kahjulikud ained (hazardous and noxious substances – HNS) –

a) kõik laeva pardal lastina veetavad ained, materjalid ja tooted, mis on sätestatud punktides i–vii:

i) lahtiselt veetavad naftasaadused, mis on loetletud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta I lisa I liites, nagu seda on muudetud 1978. aasta protokolli ja selle muudatustega;

ii) lahtiselt veetavad mürgised vedelikud, millele viidatakse 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta II lisa II liites, nagu seda on muudetud 1978. aasta protokolli ja selle muudatustega, ning ained ja segud, mis vastavalt kõnealuse II lisa sättele 3(4) on esialgselt liigitatud saastekategooriasse A, B, C või D;

iii) lahtiselt veetavad ohtlikud vedelikud, mis on loetletud 1983. aasta rahvusvahelises koodeksis ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, nagu seda on muudetud, ning ohtlikud tooted, mille nõuetekohase veo esialgsed tingimused on vastavalt koodeksi punktile 1.1.3 kindlaks määranud asjassepuutuvad ametivõimud või sadama administratsioon;

iv) pakitud ohtlikud ja kahjulikud ained, materjalid ja tooted, mida hõlmab rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeksi (IMDG Code), nagu seda on muudetud;

v) veeldatud gaas, mis on loetletud 1983. aasta rahvusvahelise koodeksi veeldatud gaasi mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (IGC Code) 19. peatükis, nagu seda on muudetud, ning tooted, mille nõuetekohase veo esialgsed tingimused on vastavalt koodeksi punktile 1.1.6 kindlaks määranud asjassepuutuvad ametivõimud või sadama administratsioon;

vi) lahtiselt veetavad vedelad ained, mille leekpunkt on alla 60 °C (kinnise tiigli testiga mõõdetuna);

vii) mahtlastina veetavad keemilist ohtu kujutavad tahked ained, mis kuuluvad tahke mahtlasti ohutu vedamise koodeksi (BC Code)B liite alla, nagu seda on muudetud, tingimusel, et kui kõnealused ained on pakendatud, kehtivad nende suhtes ka rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksi sätted; ja

b) punkti a alapunktides i–iii ja v–vii sätestatud mahtlastina veetavate ainete jäägid.

6. Kahju –

a) ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva pardal või väljaspool laeva kõnealuste ainete poolt põhjustatud inimohver või tervisekahjustus;

b) väljaspool ohtlikke ja kahjulikke aineid vedavat laeva kõnealuste ainete poolt põhjustatud vara hävimine või kahjustus;

c) ohtlikest või kahjulikest ainetest põhjustatud keskkonnasaastest tekkiv kahjum või kahjustus, tingimusel et hüvitis keskkonna kahjustamise eest, välja arvatud nimetatud kahjustamise tõttu saamata jäänud kasum, on piiratud mõistlike endise olukorra taastamiseks tegelikkuses võetud või võetavate meetmete maksumusega; ja

d) ennetusmeetmete maksumus ja ennetusmeetmetest tingitud täiendav kahjum või kahjustus.

Kui mõistlikult ei ole võimalik ohtlikest ja kahjulikest ainetest tingitud kahju eristada muudest asjaoludest põhjustatud kahjust, loetakse kõnealune kahju tekkinuks ohtlike ja kahjulike ainete tõttu, välja arvatud sellisel juhul ja neis piires, kus muud asjaolud on põhjustanud artikli 4 lõikes 3 nimetatud liiki kahju.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab "nendest ainetest tingitud kahju" seda kahju, mille põhjuseks on kõnealuste ainete ohtlik või kahjulik olemus.

7. Ennetusmeetmed – mis tahes isiku poolt pärast vahejuhtumi toimumist võetavad mis tahes mõistlikud abinõud, mille eesmärk on kahju ennetada või minimeerida.

8. Vahejuhtum – mis tahes sündmus või samast põhjusest lähtuv sündmuste jada, mis põhjustab kahju või toob kaasa tõsise ja otsese kahju tekkimise ohu.

9. Merevedu – ajavahemik hetkest, mil ohtlikud ja kahjulikud ained pannakse lastimisel laeva seadmete mis tahes ossa, kuni hetkeni, mil need lossimisel laeva seadmete kõikidest osadest eemaldatakse. Kui laeva seadmeid ei kasutata, algab ning lõpeb kõnealune ajavahemik vastavalt hetkel, mil ohtlikud ja kahjulikud ained ületavad laeva reelingu.

10. Maksustatav last – ohtlikud ja kahjulikud ained, mida veetakse meritsi kaubana osalisriigi territooriumil asuvasse sadamasse või terminali ning mis kõnealuses riigis lossitakse. Laevalt otse või sadama või terminali kaudu teisele laevale osaliselt või täielikult laaditavat transiitkaupa, mida veetakse algsest lastimissadamast või -terminalist lõppsihtkoha sadamasse või terminali, käsitatakse maksustatava lastina üksnes lõppsihtkohas vastuvõtmisel.

11. HNS-fond – artikli 13 alusel loodav rahvusvaheline ohtlike ja kahjulike ainete fond.

12. Arvestusühik – Rahvusvahelise Valuutafondi poolt määratletud Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik.

13. Laeva registreerimisriik – registreeritud laeva puhul see riik, kus laev on registreeritud, ning registreerimata laeva puhul see riik, mille lipu all laev sõidab.

14. Terminal – mis tahes koht, kus hoitakse veesõidukitelt maha laaditud ohtlikke ja kahjulikke aineid, kaasa arvatud mis tahes avamererajatis, mis on kõnealuse kohaga torujuhtme abil või muul viisil ühendatud.

15. Direktor – HNS-fondi direktor.

16. Organisatsioon – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

17. Peasekretär – organisatsiooni peasekretär.

Lisad

Artikkel 2

Käesoleva konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa.

Reguleerimisala

Artikkel 3

Lisasid kohaldatakse üksnes:

a) kahju suhtes, mis on tekitatud osalisriigi territooriumil, sealhulgas territoriaalvetes;

b) keskkonnasaastest tuleneva kahju suhtes, mis on tekitatud osalisriigi rahvusvahelise õiguse alusel kindlaksmääratud majandusvööndis või, kui osalisriik ei ole sellist majandusvööndit kehtestanud, kõnealuse riigi territoriaalvetest väljaspool asuval ning nendega piirneval alal, mille see riik on kehtestanud vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning mis ei ulatu enam kui 200 meremiili kaugusele lähtejoonest, millest mõõdetakse tema territoriaalvete laiust;

c) kahju suhtes, välja arvatud keskkonnasaastest tulenev kahju, mis on tekitatud väljaspool mis tahes riigi territooriumi, territoriaalveed kaasa arvatud, kui kõnealuse kahju põhjuseks on aine, mida veetakse osalisriigis registreeritud laeval või, kui laev on registreerimata, laeval, mis sõidab osalisriigi lipu all; ja

d) ennetusmeetmete suhtes, olenemata kohast, kus need võetakse.

Artikkel 4

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse nõuete suhtes, välja arvatud kauba- ja reisijateveolepingust tulenevad nõuded, mille aluseks on ohtlike ja kahjulike ainete mereveoga tekitatud kahju.

2. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata juhul, kui selle sätted ei ole vastavuses töötajate hüvitisi või sotsiaalkindlustusskeeme reguleerivate kehtivate õigusaktidega.

3. Konventsiooni ei kohaldata:

a) reostuskahju suhtes, mis on määratletud 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooniga tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, nagu seda on muudetud, olenemata sellest, kas kõnealuse konventsiooni alusel tuleb hüvitist maksta või mitte; ja

b) 7. klassi radioaktiivsete ainete põhjustatud kahju suhtes, mis on sätestatud rahvusvahelises ohtlike kaupade mereveo koodeksis, nagu seda on muudetud, või tahke mahtlasti ohutu vedamise koodeksi B liites, nagu seda on muudetud.

4. Välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul, ei kohaldata käesolevat määrust sõjalaevade, mereväe abilaevade ja muude riigile kuuluvate või riigi käitatavate laevade suhtes, mida praegu kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel.

5. Osalisriik võib otsustada käesolevat konventsiooni kohaldada oma sõjalaevade või muude lõikes 4 nimetatud laevade suhtes, millisel juhul ta teavitab sellest peasekretäri, näidates ära sellise kohaldamise tingimused.

6. Osalisriigile kuuluvate kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate laevade osas peavad kõik riigid alluma artiklis 38 sätestatud jurisdiktsioonile ning loobuma mis tahes tõketest, mille aluseks on riigi suveräänsus.

Artikkel 5

1. Riik võib käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, kinnitamisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda deklareerida, et käesolevat konventsiooni ei kohaldata laevadele:

a) mille kogumahutavus ei ületa 200; ja

b) millega veetakse üksnes pakendatud ohtlikke ja kahjulikke aineid; ja

c) ajal, mil need teevad kõnealuse riigi sadamate ja rajatiste vahelisi reise.

2. Kui kaks naaberriiki lepivad kokku, et käesolevat konventsiooni ei kohaldata ka lõike 1 punktides a ja b sätestatud laevade suhtes, kui need teevad kõnealuste riikide sadamate või rajatiste vahelisi reise, võivad need riigid deklareerida, et lõike 1 kohane käesoleva konventsiooni kohaldamisalast väljaarvamise deklaratsioon hõlmab ka käesolevas lõikes nimetatud laevu.

3. Iga riik, kes on teinud lõikes 1 või 2 nimetatud deklaratsiooni, võib selle igal ajal tagasi võtta.

4. Lõike 1 või 2 alusel tehtud deklaratsioon ning deklaratsiooni tagasivõtt vastavalt lõikele 3 antakse hoiule peasekretärile, kes edastab selle pärast jõustumist direktorile.

5. Kui riik on vastavalt lõikele 1 või 2 deklaratsiooni teinud ning ei ole seda tagasi võtnud, ei käsitata artiklite 18, 20, artikli 21 lõike 5 ja artikli 43 kohaldamisel kõnealuse lõikega hõlmatud laevadega veetavaid ohtlikke ja kahjulikke aineid maksustatava lastina.

6. HNS-fond ei ole kohustatud maksma hüvitist kahju eest, mille põhjustavad lõigete 1 või 2 alusel tehtud deklaratsiooni kohaselt konventsiooni kohaldamisalasse mittekuuluva laevaga veetavad ained, tingimusel et:

a) artikli 1 lõike 6 punktides a, b või c määratletud kahju tekitati:

i) deklaratsiooni teinud riigi territooriumil, kaasa arvatud territoriaalveed, või kui tegemist on lõike 2 alusel deklaratsiooni teinud naaberriikidega, neist ühe territooriumil; või

ii) alapunktis I nimetatud riigi või riikide majandusvööndis või artikli 3 punktis b sätestatud alal;

b) kahju hõlmab asjaomase kahju ennetamiseks või minimeerimiseks võetud abinõusid.

Osalisriikide kohustused

Artikkel 6

Iga osalisriik tagab kõikide käesolevast tulenevate kohustuste täitmise ning võtab vastavalt oma õigusaktidele asjakohaseid meetmeid, sealhulgas vajalikuks peetavaid sanktsioone kõikide nende kohustuste tõhusaks täitmiseks.

II PEATÜKK

VASTUTUS

Omaniku vastutus

Artikkel 7

1. Välja arvatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhud, vastutab kahju eest, mille põhjuseks on laevaga meritsi veetavad ohtlikud või kahjulikud ained, vahejuhtumiaegne omanik, ning juhul kui vahejuhtum hõlmab samast põhjusest tingitud vahejuhtumite jada, vastutab nimetatud sündmustest esimese vahejuhtumi aegne omanik.

2. Omanik ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab et:

a) kahju tekkis seoses sõjategevuse, vaenutegevuse, kodusõja, ülestõusu või erandliku, vältimatu ja kontrollimatu loodusnähtusega; või

b) kahju tekkis seoses kolmanda isiku poolse teo või tegevusetusega, mille eesmärk oli kahju tekitamine; või

c) kahju tekkis osaliselt või täielikult seoses mõne riigi valitsuse või muu võimuorgani hooletuse või muu õigusvastase teoga, kes oma ülesannete raames vastutab märgutulede või muude navigatsiooni abivahendite korrashoiu eest; või

d) lastisaatja või muu isiku poolt veetavate ainete ohtliku või kahjuliku olemuse kohta andmete esitamata jätmine on kas

i) osaliselt või täielikult olnud kahju põhjuseks; või

ii) on kallutanud omaniku mitte võtma artiklile 12 vastavat kindlustust;

juhul kui omanik ega tema töötajad või agendid ei teadnud ega pidanud teadma, et veetavad ained on kahjulikud või ohtlikud.

3. Kui omanik tõendab, et kahju tulenes osaliselt või täielikult kahjusaajapoolsest kahju tekitamisele suunatud teost või tegevusetusest või hooletusest, võib omaniku täielikult või osaliselt vabastada vastutusest kõnealuse isiku ees.

4. Hüvitise- ja kahjunõudeid võib omanikule esitada üksnes vastavalt käesolevale konventsioonile.

5. Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, ei või käesoleva konventsiooni alusel ega muul viisil kahju hüvitamise nõuet esitada:

a) omaniku töötajate või agentide või laevapere liikmete vastu;

b) lootsi või muu isiku vastu, kes osutab laevale teenuseid, olemata laevapere liige;

c) laeva prahtija (mis tahes kujul, sealhulgas laevapereta prahtija), haldaja või kasutaja vastu;

d) isiku vastu, kes omaniku nõusolekul või pädeva riikliku organi juhendamisel teostab päästetoiminguid;

e) isiku vastu, kes võtab ennetusabinõusid; ja

f) punktides c, d ja e nimetatud isikute töötajate või agentide vastu,

välja arvatud juhul, kui kahju põhjuseks oli nende endi kahju tekitamisele suunatud tegu või tegevusetus või hooletus, mille puhul oli teada, et kõnealune kahju tõenäoliselt tekib.

6. Käesoleva konventsiooni ükski säte ei mõjuta omaniku olemasolevaid regressiõigusi kolmandate isikute suhtes, teiste seas kahju tekitanud aine saatja või vastuvõtja, või lõikes 5 nimetatud isikute suhtes.

Vahejuhtumid, mis hõlmavad kaht või enamat laeva

Artikkel 8

1. Kui kahju on põhjustatud vahejuhtumist, mis hõlmab kaht või enamat laeva, millest kõik veavad ohtlikke või kahjulikke aineid, vastutab kahju eest iga laeva omanik, kui ta ei ole vastutusest vabastatud vastavalt artiklile 7. Omanikud vastutavad solidaarselt kogu kahju eest, mida ei ole mõistlikult võimalik eraldi määrata.

2. Igale omanikule laienevad siiski artikli 9 alusel kohaldatavad vastutuse piirmäärad.

3. Ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta ühegi omaniku mis tahes regressiõigust ükskõik millise teise omaniku suhtes.

Vastutuse piiramine

Artikkel 9

1. Käesolevast konventsioonist tulenev laeva omaniku vastutus on iga vahejuhtumi puhul piiratud järgmisel viisil arvutatava kogusummaga:

a) 10 miljonit arvestusühikut laeva puhul, mille kogumahutavus on kuni 2000; ja

b) suurema kogumahutavusega laeva puhul lisandub punktis a nimetatud summale järgmine summa:

- 1500 arvestusühikut kogumahutavuse iga mahutavusühiku eest vahemikus 2001–50000 tonni;

- 360 arvestusühikut kogumahutavuse iga mahutavusühiku eest, mis ületab 50000 tonni;

siiski on tingimuseks, et kogusumma ei tohi mingil juhul ületada 100 miljonit arvestusühikut.

2. Omanikule ei laiene käesolevast konventsioonist tulenev vastutuse piirmäär, kui on tõendatud, et kahju põhjuseks oli omaniku enda kahju tekitamisele suunatud tegu või tegevusetus või hooletus, kusjuures oli teada, et kõnealune kahju tõenäoliselt tekib.

3. Lõikes 1 sätestatud piirmäära rakendumiseks peab omanik mõnes neist osalisriikidest, kus kahju hüvitamise nõue vastavalt artiklile 38 esitati, looma kohtu või muu pädeva asutuse juurde fondi, mis sisaldab vastavalt lõikele 1 kindlaksmääratud vastutuse piirmäära summat, või kui nõuet ei ole esitatud, looma selle kohtu või muu pädeva asutuse juurde mõnes neist osalisriikidest, kus nõue võidakse vastavalt artiklile 38 esitada. Fondi loomiseks võib deponeerida vajamineva summa või esitada pangagarantii või muu garantii, mis on vastuvõetav vastavalt selle osalisriigi õigusaktidele, kus fond luuakse, ning mida kohus või muu pädev asutus käsitab nõuetekohasena.

4. Kui artiklist 11 ei tulene teisiti, jagatakse fond hagejate vahel võrdeliselt nende tõendatud nõuete summadega.

5. Kui omanik või mõni tema töötaja või agent või isik, kes on omanikule andnud kindlustuse või muu finantstagatise, on kõnealusest vahejuhtumist tulenevalt kahju hüvitanud enne fondi jagamist, lähevad sellele isikule tema poolt tasutud summade piires üle õigused, mis oleksid hüvitise saanud isikul vastavalt käesolevale konventsioonile tekkinud.

6. Lõikes 5 sätestatud regressi võib rakendada ka kõnealuses lõikes nimetamata isik mis tahes kahjuhüvitise summade osas, mille see isik on välja maksnud, kuid üksnes juhul, kui kehtivad siseriiklikud õigusaktid sellist õiguste üleminekut võimaldavad.

7. Kui omanikud või muud isikud tõendavad, et neil võib hiljem tekkida kohustus osaliselt või täielikult välja maksta hüvitis, mille osas oleks lõigete 5 või 6 alusel tekkinud regressiõigus, kui hüvitis oleks välja makstud enne fondi jagamist, võib selle riigi kohus või muu pädev asutus, kus fond on loodud, anda käsu ajutiselt broneerida summa, mis on piisav, et kõnealusel isikul nimetatud hilisemal ajal võimaldada oma nõue fondi vastu täitmisele pöörata.

8. Omaniku poolt kahju ennetamiseks või minimeerimiseks vabatahtlikult tehtud mõistlikest kulutustest tulenevad nõuded on samaväärsed fondi vastu esitatavate teiste nõuetega.

9. a) Lõikes 1 nimetatud summad arvestatakse riigi vääringusse ümber lähtudes selle vääringu väärtusest arvestusühiku suhtes lõikes 3 nimetatud fondi loomise päeval. Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigi vääringu väärtus arvestusühiku suhtes arvutatakse vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi poolt kõnealusel kuupäeval oma toimingute ja tehingute suhtes kohaldatavale arvestusmeetodile. Rahvusvahelisse Valuutafondi mittekuuluva riigi vääringu väärtus arvestusühiku suhtes arvutatakse kõnealuse riigi poolt kindlaksmääratud viisil.

b) Sellest olenemata võib osalisriik, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liige ning kelle õigusaktid ei võimalda lõike 9 punkti a sätteid kohaldada, käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, kinnitamisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda deklareerida, et lõike 9 punktis a nimetatud arvestusühik võrdub 15 kuldfrangiga. Käesolevas lõikes nimetatud kuldfrank vastab kuuekümne viiele ja poolele milligrammile kullale puhtusega üheksasada tuhandikku. Kuldfrangi ümberarvestamine riigi vääringusse toimub vastavalt asjassepuutuva riigi õigusaktidele.

c) Lõike 9 punktis a nimetatud arvutus ja lõike 9 punktis b nimetatud arvutus tehakse selliselt, et väljendada osalisriigi vääringus lõikes 1 sätestatud summade võimalikult samaväärset reaalväärtust, mis saadaks lõike 9 punkti a esimese kahe lause kohaldamisel. Osalisriigid teevad peasekretärile ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimisel teatavaks vastavalt kas lõike 9 punktis a sätestatud arvutamise viisi või lõike 9 punktis b nimetatud ümberarvestuse tulemuse ning teatavad kõikidest nende muudatustest.

10. Käesoleva artikli kohaldamisel on laeva tonnaaž 1969. aasta rahvusvahelisele laevade mõõtmise konventsiooni I lisas sätestatud tonnaaži mõõtmise eeskirjadele vastavalt arvutatud kogumahutavus.

11. Kindlustusandja või finantstagatise andja võib vastavalt käesolevale artiklile luua fondi samadel tingimustel ning samade õiguslike tagajärgedega kui fondi loomisel omaniku poolt. Kõnealuse fondi võib luua ka juhul, kui lõike 2 sätete kohaselt ei rakendu omaniku suhtes vastutuse piirmäär, kuid sel juhul ei tohi fondi loomine kahjustada ühegi hageja nõudeid omaniku vastu.

Artikkel 10

1. Kui omanik on pärast vahejuhtumit vastavalt artiklile 9 loonud fondi ning tema suhtes rakendub vastutuse piirmäär:

a) ei või ükski vahejuhtumist tuleneva kahjunõude omanik teostada kõnealuse nõudega seoses mis tahes õigusi omaniku muu vara vastu; ja

b) annab osalisriigi kohus või muu pädev asutus käsu vabastada mis tahes laev või omaniku muu vara, mis on seoses kõnealusest vahejuhtumist tuleneva nõudega arestitud, ning tagastab ka mis tahes kautsjoni või muu tagatise, mis on antud arestimise vältimiseks.

2. Eespool sätestatut kohaldatakse siiski üksnes juhul, kui hagejal on juurdepääs fondi haldavale kohtule ning fondi võib kasutada tema nõude rahuldamiseks.

Surm ja kehavigastus

Artikkel 11

Kui surma ja kehavigastusega seotud nõuete kogusumma ei ületa kahte kolmandikku artikli 9 lõike 1 alusel kindlaksmääratud summast, on neil nõuetel eelisseisund muude nõuete ees.

Omaniku kohustuslik kindlustus

Artikkel 12

1. Osalisriigis registreeritud sellise laeva omanik, millega tegelikult veetakse ohtlikke ja kahjulikke aineid, peab võtma kindlustuse või muu finantstagatise, näiteks panga või samaväärse finantsasutuse garantii artikli 9 lõikega 1 ette nähtud piirmäärade kohaldamisega kindlaksmääratud summa ulatuses, et tagada käesolevast konventsioonist tulenev kahju hüvitamine.

2. Kui osalisriigi pädev asutus on kontrollinud, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, antakse iga laeva kohta välja kohustusliku kindlustusetõend, mis kinnitab käesoleva konventsiooni sätete kohase kindlustuse või muu finantstagatise kehtivust. Osalisriigis registreeritud laeva puhul annab kõnealuse kohustusliku kindlustusetõendi välja või kinnitab selle riigi pädev asutus, kus laev on registreeritud; laeva puhul, mis ei ole osalisriigis registreeritud, annab selle välja või kinnitab ükskõik millise osalisriigi pädev asutus. Kõnealune kohustusliku kindlustusetõend tuleb anda I lisas sätestatud näidise vormis ning see peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) laeva nimi, eraldusnumbrid või -tähed ja registreerimissadam;

b) omaniku nimi ja peamine tegevuskoht;

c) laeva IMO number;

d) tagatise liik ja kehtivusaeg;

e) kindlustusandja või muu tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht ning vajaduse korral tegevuskoht, kus kindlustus või tagatis on antud; ja

f) tõendi kehtivusaeg, mis ei või olla pikem kui kindlustuse või muu tagatise kehtivusaeg.

3. Kohustusliku kindlustusetõend peab olema väljaandva riigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, sisaldab tekst ka tõlget ühte neist keeltest.

4. Kohustusliku kindlustusetõendit hoitakse laeval ning selle koopia antakse hoiule ametivõimudele, kes peavad laeva registritoimikut või, kui laev ei ole osalisriigis registreeritud, tõendi välja andnud riigi ametivõimudele.

5. Kindlustus või muu finantstagatis ei vasta käesoleva artikli nõuetele, kui see võib, välja arvatud lõike 2 kohases tõendis nimetatud kindlustuse või tagatise kehtivusaja lõppemise korral, lõppeda enne kolme kuu möödumist lõppemisteate edastamisest lõikes 4 nimetatud asutustele ja kui kõnealuse ajavahemiku kestel ei ole välja antud kohustusliku kindlustusetõendit. Eespool toodud sätteid kohaldatakse samal viisil ka mis tahes muudatuste suhtes, mille tõttu ei vasta kindlustus või tagatis enam käesoleva artikli nõuetele.

6. Kohustusliku kindlustusetõendi väljaandmise ja kehtivuse tingimused määrab kindlaks riik, kus laev on registreeritud, kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti.

7. Teised osalisriigid tunnustavad käesoleva konventsiooni kohaldamisel osalisriigi asutuse poolt vastavalt lõikele 2 välja antud või kinnitatud kohustusliku kindlustusetõendeid samaväärsetena nende eneste poolt välja antud või kinnitatud kohustusliku kindlustuse tõenditega ka juhul, kui need on välja antud või kinnitatud laeva jaoks, mis ei ole osalisriigis registreeritud. Osalisriik võib igal ajal taotleda tõendi väljaandnud või kinnitatud riigiga konsulteerimist, kui tal on alust arvata, et kohustusliku kindlustusetõendis nimetatud kindlustusandja või garant ei ole majanduslikult suuteline käesoleva konventsiooniga ette nähtud kohustusi täitma.

8. Kõik omaniku vastutusest tulenevad kahjunõuded võib esitada otse kindlustusandjale või muule finantstagatise andnud isikule. Sellisel juhul võib lõike 1 alusel ette nähtud vastutuse piirmäär kostja suhtes rakenduda ka juhul, kui vastutuse piirmäär ei laiene omanikule. Kostja võib lisaks kasutada kaitsemeetmeid (v.a omaniku pankrot või likvideerimine), mida oleks saanud kasutada omanik. Lisaks sellele võib kostja esitada vastuväite, et kahju tulenes omaniku tahtlikult väärast asjaajamisest, kuid kostja ei saa võtta muid kaitsemeetmeid, mida kostja oleks saanud võtta juhul, kui kohtumenetluse oleks kostja vastu algatanud omanik. Kostjal on igal juhul õigus nõuda omaniku kaasamist kohtumenetlusse.

9. Lõikele 1 vastava kindlustuse või muu finantstagatisega ette nähtud summad reserveeritakse üksnes käesolevast konventsioonist tulenevate nõuete rahuldamiseks.

10. Osalisriik ei luba kaubanduslikul eesmärgil kasutada tema lipu all sõitvat laeva, millele kohaldatakse käesolevat artiklit, kui välja ei ole antud lõigetes 2–12 käsitletud tõendit.

11. Kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti, peab iga osalisriik oma siseriiklike õigusaktidega tagama, et kõikidel tema territooriumil asuvatesse sadamatesse saabuvatel või sealt lahkuvatel või tema territoriaalvetes asuva avamererajatise juurde saabuvatel või sealt lahkuvatel laevadel, olenemata registreerimiskohast, on kehtiv kindlustus või muu finantstagatis lõikes 1 sätestatud summadele.

12. Kui osalisriigile kuuluval laeval ei ole kindlustust või muud finantstagatist, ei kohaldata selle laeva suhtes käesoleva artikli sätteid, kuid laeval peab olema laeva registririigi pädevate asutuste poolt välja antud kohustusliku kindlustusetõend, milles kinnitatakse, et laev kuulub kõnealusele riigile ning laevaga seotud vastutus on lõikes 1 sätestatud piires kaetud. Kõnealune kohustusliku kindlustusetõend on võimaluse piires sarnane lõikes 2 sätestatud näidisega.

III PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE OHTLIKE JA KAHJULIKE AINETE FONDI (HNS-FOND) POOLT MAKSTAVAD HÜVITISED

HNS-fondi loomine

Artikkel 13

1. Käesolevaga luuakse rahvusvaheline ohtlike ja kahjulike ainete fond (HNS-fond), mille eesmärgid on järgmised:

a) hüvitada ohtlike ja kahjulike ainete mereveoga seoses tekkinud kahju juhul, kui II peatükiga ettenähtud kaitse on ebapiisav või ei ole rakendatav; ja

b) täita artiklis 15 sätestatud seonduvaid ülesandeid.

2. Kõik osalisriigid tunnustavad HNS-fondi juriidilise isikuna, kes võib vastavalt nimetatud riigi õigusaktidele omandada õigusi ja kohustusi ning olla selle riigi kohtutes menetlusosaliseks. Kõik osalisriigid tunnustavad direktorit HNS-fondi seadusejärgse esindajana.

Hüvitamine

Artikkel 14

1. Et täita oma artikli 13 lõike 1 punktist a tulenevaid ülesandeid, maksab HNS-fond hüvitist igale kahjusaajale, kes ei ole talle tekitatud kahju eest saanud täielikku ja nõuetekohast hüvitist vastavalt II peatüki sätetele:

a) kuna II peatükiga ei ole vastutust kahju eest ette nähtud;

b) kuna omanik, kes II peatüki kohaselt vastutab, ei ole majanduslikult võimeline käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi täies ulatuses täitma ning mis tahes finantstagatis, mis võib olla II peatükiga ette nähtud, ei kata kahju hüvitamise nõudeid või on nende rahuldamiseks ebapiisav; omanikku käsitatakse majanduslikult võimetuna kõnealuseid kohustusi täitma ning finantstagatist ebapiisavana juhul, kui kahjusaaja on astunud kõik mõistlikud sammud kättesaadavate õiguskaitsevahendite rakendamiseks, kuid ei ole II peatüki kohaselt maksmisele kuuluvat hüvitist täies ulatuses saanud;

c) kuna kahju ületab omaniku vastutuse määra, mis on II peatükiga ette nähtud.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse kahjuna ka omaniku poolt kahju ärahoidmiseks või minimeerimiseks vabatahtlikult tehtud mõistlikke kulutusi.

3. HNS-fond ei võta eespool toodud lõigetes sätestatud kohustusi, kui:

a) ta tõendab, et kahju tulenes sõjategevusest, vaenutegevusest, kodusõjast, ülestõusust või selle põhjustasid ohtlikud ja kahjulikud ained, mis pääsesid välja või lasti välja sõjalaevast või muust riigile kuuluvast laevast, mida vahejuhtumi ajal kasutati üksnes riigi valitsuse mittekaubanduslikel eesmärkidel; või

b) hageja ei suuda tõendada, et mõistliku tõenäosusega tulenes kahju vahejuhtumist, millega oli seotud üks või mitu laeva.

4. Kui HNS-fond tõendab, et kahju tulenes osaliselt või täielikult kahjusaajapoolsest kahju tekitamisele suunatud teost või tegevusetusest või hooletusest, võib HNS-fondi täielikult või osaliselt vabastada vastutusest kõnealuse isiku ees. HNS-fond vabastatakse igal juhul vastutusest samas ulatuses, milles omanik oleks vastavalt artikli 7 lõikele 3 vastutusest vabastatud. HNS-fondi ei vabastata siiski vastutusest ennetusabinõude osas.

5. a) Kui punktiga b ei nähta ette teisiti, on HNS-fondi poolt käesoleva artikli alusel tasumisele kuuluva hüvitise summa piiratud selliselt, et nimetatud hüvitise ning käesoleva konventsiooni artiklis 3 määratletud reguleerimisalas tegelikult vastavalt II peatükile makstud mis tahes kahjuhüvitiste kogusumma ei ületa 250 miljonit arvestusühikut.

b) HNS-fondi poolt käesoleva artikli alusel maksmisele kuuluv hüvitis erandliku, vältimatu ja kontrollimatu loodusnähtuse poolt põhjustatud kahju eest ei ületa 250 miljonit arvestusühikut.

c) HNS-fondi poolt käesoleva artikli alusel maksmisele kuuluva hüvitise maksimummäära arvutamisel ei võeta arvesse artikli 9 lõike 3 alusel loodud fondi võimalikke intresse.

d) Käesolevas artiklis nimetatud summad arvestatakse riigi vääringusse ümber lähtudes selle vääringu väärtusest arvestusühiku suhtes päeval, mil HNS-fondi nõukogu teeb otsuse esimese hüvitise maksmise kuupäeva kohta.

6. Kui HNS-fondi vastu esitatud kaitstud nõuete summa ületab lõike 5 alusel maksmisele kuuluvat kogusummat, jagatakse väljamakstav summa selliselt, et kaitstud nõude ning hageja poolt tegelikkuses vastavalt käesolevale konventsioonile saadava hüvitise suhe oleks kõikide hagejate puhul sama. Surma ja kehavigastusega seotud nõudeid eelistatakse siiski muudele nõuetele, kuni nende kogusumma on kõige rohkem kaks kolmandikku lõike 5 alusel kindlaksmääratud summast.

7. HNS-fondi nõukogu võib otsustada, et erandjuhtudel võib käesoleva konventsiooni alusel hüvitist maksta ka juhtudel, kus omanik ei ole vastavalt II peatükile fondi loonud. Sellistel juhtudel kohaldatakse vastavalt lõike 5 punkti d.

HNS-fondi seonduvad ülesanded

Artikkel 15

Artikli 13 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamiseks täidab HNS-fond järgmisi ülesandeid:

a) vaatab läbi HNS-fondi vastu esitatud nõuded;

b) valmistab igaks kalendriaastaks eelarve kujul ette järgmised prognoosid:

Kulud:

i) fondi haldamisega seotud väljaminekud ja kulud kõnealusel aastal ning võimalik varasemate aastate tegevusest tulenev puudujääk; ja

ii) HNS-I poolt asjaomasel aastal maksmisele kuuluvad summad;

Tulud:

iii) varasemate aastate tegevusest tulenev ülejääk, kaasa arvatud võimalikud intressid;

iv) aasta jooksul makstavad sisseastumismaksud;

v) aasta jooksul tehtavad sissemaksed, kui neid on vaja eelarve tasakaalustamiseks; ja

vi) muud tulud;

c) osutab osalisriigi taotlusel vastavalt vajadusele häid teeneid, et aidata selle riigi jaoks kiiresti tagada personal, materjalid ja teenused, mida see riik vajab, et võtta meetmeid sellisest vahejuhtumist tuleneva kahju ennetamiseks või piiramiseks, mille puhul käesoleva konventsiooni alusel võiks HNS-fondilt nõuda hüvitise maksmist; ja

d) annab vastavalt sisemäärustikus sätestatud tingimustele krediiti, võimaldamaks võtta ennetusmeetmeid sellisest vahejuhtumist tuleneva kahju vastu, mille puhul käesoleva konventsiooni alusel võidaks HNS-fondilt nõuda hüvitise maksmist.

Üldsätted sissemaksete kohta

Artikkel 16

1. HNS-fondil on üldkonto, mis jagatakse sektoriteks.

2. HNS-il on vastavalt artikli 19 lõigetele 3 ja 4 ka erikontod:

a) artikli 1 lõike 5 punkti a alapunktis i määratletud nafta jaoks (naftakonto);

b) veeldatud maagaasi (LNG) jaoks, mille peamine koostisosa on kerged süsivesinikud (LNG-konto); ja

c) veeldatud naftagaasi (LPG) jaoks, mille peamine koostisosa on propaan ja butaan (LPG-konto).

3. HNS-fondi tehakse sisseastumismakse ja vajadusel iga-aastasi sissemakseid.

4. Sissemaksed HNS-fondi tehakse üldkontole vastavalt artiklile 18, erikontodele vastavalt artiklile 19 ning kas üld- või erikontodele vastavalt artiklile 20 või artikli 21 lõikele 5. Kui artikli 19 lõikest 6 ei tulene teisiti, hüvitatakse üldkontolt kahjud, mille on põhjustanud selle kontoga hõlmatud ohtlikud ja kahjulikud ained, ning erikontodelt kahjud, mille on põhjustanud vastava erikontoga hõlmatud ohtlikud ja kahjulikud ained.

5. Artikli 18, artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii ning lõike 1 punkti c, artikli 20 ning artikli 21 lõike 5 kohaldamisel juhul, kui isiku poolt osalisriigis kalendriaasta jooksul vastu võetud konkreetset liiki maksustatava lasti kogus, millele on liidetud võimaliku seotud isiku või seotud isikute poolt sama aasta jooksul samas riigis vastu võetud sama liiki kauba kogus, ületab asjaomastes punktides sätestatud piirmäära, teeb kõnealune isik sissemaksed vastavalt isiku poolt tegelikult vastuvõetud kogustele, olenemata asjaolust, et kogus vastavat piirmäära ei ületanud.

6. "Seotud isik" on tütarettevõte või ühisomandis olev üksus. Isiku kuuluvus käesoleva määratluse alla tehakse kindlaks asjassepuutuva riigi siseriiklike õigusaktide alusel.

Üldsätted iga-aastaste sissemaksete kohta

Artikkel 17

1. Iga-aastasi sissemakseid üldkontole ja igale erikontole nõutakse üksnes juhul, kui vaja on asjassepuutuvalt kontolt väljamakseid teha.

2. Artiklite 18 ja 19 ning artikli 21 lõike 5 alusel maksmisele kuuluvad iga-aastased sissemaksed määrab kindlaks nõukogu ning need arvutatakse kõnealuste artiklite alusel lähtudes maksustatava lasti kogustest, mis on vastu võetud, või eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu poolt kindlaksmääratava muu aasta jooksul lossitud, kui tegemist on artikli 19 lõike 1 punkti b alla kuuluva kaubaga.

3. Nõukogu määrab kindlaks iga-aastaste sissemaksete kogusumma, mis tuleb maksta üldkontole ja igale erikontole. Pärast nimetatud otsuse tegemist arvutab direktor iga osalisriigi jaoks iga isiku osas, kes on vastavalt artiklile 18, artikli 19 lõikele 1 ja artikli 21 lõikele 5 kohustatud sissemakse tegema, selle isiku iga-aastase sissemakse igale kontole, lähtudes kindlaksmääratud summast iga maksustatava lasti ühiku kohta, mis on kõnealuse isiku osas eelmise kalendriaasta või nõukogu poolt määratud muu aasta jooksul deklareeritud. Üldkonto osas arvutatakse eespool nimetatud kindlaksmääratud summa maksustatava lasti ühiku kohta iga sektori puhul välja vastavalt käesoleva konventsiooni II lisas sätestatud reeglitele. Iga erikonto osas arvutatakse eespool nimetatud kindlaksmääratud summa maksustatava lasti ühiku kohta välja, jagades kõnealusele kontole maksmisele kuuluva iga-aastase sissemakse selle kauba üldkogusega, millelt nimetatud kontole sissemakseid teha tuleb.

4. Nõukogu võib nõuda ka iga-aastasi sissemakseid halduskulude katteks ning otsustada nende kulude jagamise üle üldkonto eri sektorite ja erikontode vahel.

5. Nõukogu otsustab ka kahe või enama eri konto või sektori alla kuuluva aine poolt põhjustatud kahju eest makstavate hüvitiste jagunemise vastavate kontode ja sektorite vahel, lähtudes hinnangust iga asjassepuutuva aine poolt tekitatud kahju ulatusele.

Iga-aastased sissemaksed üldkontole

Artikkel 18

1. Kui artikli 16 lõikest 5 ei tulene teisiti, teeb iga-aastased sissemaksed üldkontole iga riigi osas iga isik, kes selles riigis eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu poolt määratud muu aasta jooksul võttis vastu kokku vähemalt 20000 tonni maksustatavat kaupa, välja arvatud artikli 19 lõikes 1 nimetatud ained, mis kuuluvad järgmiste sektorite alla:

a) artikli 1 lõike 5 punkti a alapunktis vii nimetatud tahke mahtlast;

b) lõikes 2 nimetatud ained; ja

c) muud ained.

2. Iga-aastasi sissemakseid teevad üldkontole ka isikud, kes oleksid vastavalt artikli 19 lõikele 1 olnud kohustatud tegema sissemakseid erikontole, kui selle kasutuselevõttu ei oleks artikli 19 alusel edasi lükatud. Iga erikonto, mille kasutuselevõtt on artikli 19 alusel edasi lükatud või peatatud, moodustab üldkonto eraldi sektori.

Iga-aastased sissemaksed erikontodele

Artikkel 19

1. Kui artikli 16 lõikest 5 ei tulene teisiti, teevad iga osalisriigi nimel sissemakseid erikontodele:

a) naftakonto osas:

i) kõik isikud, kes on selles riigis eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu poolt määratud muu aasta jooksul võtnud vastu vähemalt 150000 tonni maksustatavat naftat, nagu see on määratletud 1971. aasta rahvusvahelise naftareostuse kahjude hüvitamise fondi loomise konventsiooni artikli 1 lõikes 3, nagu seda on muudetud, ning kes on või oleksid kohustatud vastavalt kõnealuse konventsiooni artiklile 10 tegema sissemakseid rahvusvahelisse naftareostuse kahjude hüvitamise fondi; ja

ii) kõik isikud, kes on selles riigis eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu poolt määratud muu aasta jooksul võtnud vastu vähemalt 20000 tonni muid maksustatavaid lahtiselt veetavaid naftasaadusi, mis on loetletud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta I lisa I liites, nagu seda on muudetud 1978. aasta protokolli ja selle muudatustega;

b) LNG-konto osas kõik isikud, kes eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu poolt määratud muu aasta jooksul on vahetult enne lossimist olnud kõnealuse riigi sadamas või terminalis lossitud LNG-lasti omanikuks;

c) LPG-konto osas kõik isikud, kes eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu poolt määratud muu aasta jooksul on kõnealuses riigis vastu võtnud kokku vähemalt 20000 tonni veeldatud naftagaase.

2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, võetakse lõikes 1 nimetatud erikontod kasutusele samaaegselt üldkontoga.

3. Artikli 16 lõikes 2 sätestatud erikonto kasutuselevõtt lükatakse edasi seniks, kui selle konto alla kuuluva maksustatava lasti kogused eelmise kalendriaasta või nõukogu poolt määratud muu aasta jooksul ületavad järgmised kogused:

a) naftakonto puhul 350 miljonit tonni maksustatavat lasti;

b) LNG-konto puhul 20 miljonit tonni maksustatavat lasti; ja

c) LPG-konto puhul 15 miljonit tonni maksustatavat lasti.

4. Nõukogu võib erikonto kasutamise peatada, kui:

a) kõnealuse konto alla kuuluva maksustatava lasti kogus langes eelmisel kalendriaastal alla lõikes 3 nimetatud taseme; või

b) kuue kuu möödumisel sissemaksete tähtajast ületab nimetatud kontole võlgnetavate sissemaksete kogusumma kümme protsenti lõike 1 kohaselt selle konto osas kehtestatud eelmisest nõutavast sissemaksest.

5. Nõukogu võib otsustada lõike 4 alusel peatatud erikonto taas kasutusele võtta.

6. Isik, kes oleks pidanud tegema sissemakse erikontole, mille kasutuselevõtt on artikli 3 alusel edasi lükatud või mille kasutamine on lõike 4 alusel peatatud, teeb üldkontole need sissemaksed, mis ta peaks tegema kõnealusele erikontole. Edasiste sissemaksete arvutamiseks moodustab edasilükatud või peatatud erikonto üldkonto uue sektori ning selle suhtes kohaldatakse II lisas sätestatud HNS-punktisüsteemi.

Sisseastumismaksed

Artikkel 20

1. Iga osalisriigi osas tehakse sisseastumismakse, mis iga artikli 16 lõike 5, artiklite 18 ja 19 ning artikli 21 lõike 5 alusel sissemakseteks kohustatud isiku osas arvutatakse lähtuvalt üldkonto ja iga erikonto puhul samast kindlaksmääratud summast iga maksustatava lasti ühiku kohta, mis on kõnealuses riigis vastu võetud või veeldatud maagaase puhul lossitud käesoleva konventsiooni selles riigis jõustumisele eelnenud kalendriaastal.

2. Kindlaksmääratud summa ning lõikes 1 nimetatud ühikud üldkonto eri sektorite ning kõikide erikontode osas määrab kindlaks nõukogu.

3. Sisseastumismaksed tehakse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil HNS-fond esitab iga osalisriigi osas arved lõike 1 alusel sissemakseteks kohustatud isikutele.

Aruanded

Artikkel 21

1. Iga osalisriik tagab, et kõik artiklite 18 ja 19 või käesoleva artikli lõike 5 alusel sissemakseteks kohustatud isikud on kantud direktori poolt vastavalt käesoleva artikli sätetele koostatavasse ja ajakohastatavasse loetelusse.

2. Lõike 1 kohaldamiseks edastab iga osalisriik direktorile HNS-fondi sisemäärustikus sätestatud ajal ja viisil kõikide nende isikute nimed ja aadressid, kes on kõnealuses riigis kohustatud artiklite 18 ja 19 või käesoleva artikli lõike 5 alusel sissemakseid tegema, ning andmed asjassepuutuvate maksustatava lasti koguste kohta, mille osas kõnealused isikud on eelmise kalendriaasta eest kohustatud sissemakseid tegema.

3. Kui on vaja kindlaks teha, kes on antud ajahetkel kohustatud artiklite 18 ja 19 või käesoleva artikli lõike 5 alusel sissemakseid tegema, või vajadusel kindlaks teha kaubakogused, mida kõnealune isik peab sissemakse summa kindlaksmääramisel arvesse võtma, on kõnealune loetelu selles sisalduvate andmete osas prima facie tõendiks.

4. Kui osalisriik ei täida oma kohustust edastada direktorile lõikes 2 nimetatud andmed ning see põhjustab HNS-fondile rahalist kahju, hüvitab kõnealune osalisriik HNS-fondile selle rahalise kahju. Otsuse nimetatud hüvitise maksmise kohta osalisriigi poolt teeb nõukogu direktori ettepanekul.

5. Maksustatava lasti puhul, mida veetakse osalisriigi ühest sadamast või terminalist samas osalisriigis asuvasse teise sadamasse või terminali ja seal lossitakse, võivad osalisriigid HNS-fondile esitada aruande, milles näidatakse iga-aastased kogumahud iga konto osas ning mis hõlmab kõiki koguseid, mille osas artikli 16 lõike 5 alusel tuleb teha sissemakseid. Aruande esitamisel osalisriik kas:

a) teavitab HNS-fondi, et kõnealune riik tasub vastava aasta eest kõikide kontode osas ette nähtud kogusumma ühe HNS-fondile tehtava maksena; või

b) teatab HNS-fondile, et iga konto kogusumma tuleb sisse nõuda maksmisele kuuluvates summades arvete esitamisega üksikutele kaubasaajatele või, kui tegemist on veeldatud maagaasiga, omanikule, kes selle kõnealuse osalisriigi jurisdiktsiooni all lossib. Kõnealused isikud tehakse kindlaks vastavalt asjassepuutuva riigi siseriiklikele õigusnormidele.

Sissemaksete maksmatajätmine

Artikkel 22

1. Artiklite 18, 19 ja 20 või artikli 21 lõike 5 alusel tasumisele kuuluvate sissemaksete summadelt, mille maksmisega viivitatakse, arvutatakse intressi vastavalt HNS-fondi sisemäärustikuga ettenähtud määrale, kusjuures erinevate juhtumite puhuks võib ette näha eri intressimäärad.

2. Kui artiklite 18, 19 ja 20 või artikli 21 lõike 5 alusel sissemakseks kohustatud isik ei täida oma kohustusi seoses mis tahes sissemakse või selle osaga ning maksmisega viivitab, võtab direktor HNS-fondi nimel selle isiku vastu asjakohased meetmed, pöördudes muu hulgas kohtu poole, et võlgnetav summa kätte saada. Kui aga sissemaksuga viivitaja on selgelt maksejõuetu või kui seda tingivad muud asjaolud, võib nõukogu direktori soovitusel otsustada, et selle sissemaksja suhtes meetmeid ei võeta või need lõpetatakse.

Osalisriikide vabatahtlik vastutus sissemaksete tasumise eest

Artikkel 23

1. Olenemata artikli 21 lõikest 5 võib osalisriik ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerides deklareerida, et ta võtab vastutuse kõikide kohustuste eest, mida käesolev konventsioon paneb isikutele, kes on artiklite 18, 19 ja 20 või artikli 21 lõike 5 alusel kohustatud tegema sissemakseid kõnealuse riigi territooriumil vastu võetud või lossitud ohtlike või kahjulike ainete eest. Kõnealune deklaratsioon tehakse kirjalikult ning sellesse tuleb märkida, millised kohustused võetakse.

2. Kui lõike 1 kohane deklaratsioon tehakse enne käesoleva deklaratsiooni jõustumist vastavalt artiklile 46, deponeeritakse see peasekretäri juures, kes pärast konventsiooni jõustumist edastab deklaratsiooni direktorile.

3. Lõike 1 kohane deklaratsioon, mis tehakse pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, deponeeritakse direktori juures.

4. Asjassepuutuv riik võib käesoleva artikli alusel tehtava deklaratsiooni tagasi võtta, teatades sellest kirjalikult direktorile. Kõnealune teade jõustub kolm kuud pärast selle kättesaamist direktori poolt.

5. Käesoleva artikli alusel tehtud deklaratsiooniga seotud riik loobub pädevas kohtus tema vastu algatatud menetlustes, mis on seotud deklaratsioonis sätestatud kohustustega, mis tahes puutumatusest, millele tal muul juhul oleks võinud tugineda.

Organisatsioon ja juhtimine

Artikkel 24

HNS-fondil on nõukogu ning direktori juhitav sekretariaat.

Nõukogu

Artikkel 25

Nõukokku kuuluvad kõik käesoleva konventsiooni osalisriigid.

Artikkel 26

Nõukogu ülesanneteks on:

a) igal korralisel istungjärgul endale esimehe ning kahe aseesimehe valimine, kes jäävad ametisse järgmise korralise istungjärguni;

b) oma töökorra kindlaksmääramine vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele;

c) HNS-fondi artikli 13 lõike 1 punktis a nimetatud eesmärgiga seotud sise- ja finantsmääruste väljatöötamine, kohaldamine ja ajakohastamine ning HNS-fondiga seonduvad ülesanded, mis on loetletud artiklis 15;

d) direktori ametissenimetamine ning sätete vastuvõtmine teiste vajalike töötajate ametissenimetamiseks ning direktori ja teiste töötajate teenistustingimuste kindlaksmääramine;

e) artikli 15 punkti b alusel ettevalmistatud iga-aastase eelarve vastuvõtmine;

f) direktori mis tahes ettepanekute arutamine ja vastuvõtmine, mis on seotud maksustatava lasti määratluse kohaldamisalaga;

g) audiitorite määramine ja HNS-fondi raamatupidamisaruannete heakskiitmine;

h) HNS-fondile esitatud nõuete väljamaksmise kinnitamine, otsustamine ettenähtud hüvitisesumma hagejate vahel jaotamise üle vastavalt artiklile 14 ning tingimuste kindlaksmääramine, mille alusel tehakse nõuete osas esialgseid väljamakseid, et tagada kahjusaajatele hüvitise maksmine nii kiiresti kui võimalik;

i) hüvitisenõuete komitee loomine, millel on vähemalt seitse ja maksimaalselt 15 liiget, ning mis tahes vajalikuks peetava ajutise või alalise abistava organi loomine, selle pädevuse määratlemine ning sellele tema tegevuseks vajalike volituste andmine; kõnealuse organi liikmete määramisel püüab nõukogu tagada, et liikmete geograafiline jaotus oleks võrdeline, ning kindlustada, et osalisriigid on nõuetekohaselt esindatud; sellise abistava organi töö osas võib mutatis mutandis kohaldada nõukogu töökorda;

j) määrata kindlaks, millistel käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidel, organisatsiooni assotsieerunud liikmetel ning valitsustevahelistel ja rahvusvahelistel valitsusvälistel organisatsioonidel lubatakse nõukogu ning abistavate organite kohtumistest hääleõiguseta osa võtta;

k) HNS-fondi juhtimise alal direktorile ja abistavatele organitele suuniste andmine;

l) käesoleva konventsiooni ning nõukogu enese otsuste nõuetekohase täitmise järelevalve;

m) konventsiooni ellurakendamise arutamine iga viie aasta järel, pöörates erilist tähelepanu maksete arvutamise süsteemi toimimisele ning siseriikliku kaubanduse osas tehtavate sissemaksete süsteemile; ja

n) muude ülesannete täitmine, mida talle konventsiooniga määratakse või mis on muul põhjusel vajalikud HNS-fondi nõuetekohaseks toimimiseks.

Artikkel 27

1. Nõukogu korralised istungjärgud toimuvad kord kalendriaastas ning need kutsub kokku direktor.

2. Nõukogu erakorralised istungjärgud kutsub direktor kokku vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete taotlusel ning direktor võib neid kokku kutsuda omal algatusel, olles eelnevalt konsulteerinud nõukogu esimehega. Direktor teavitab liikmeid kõnealustest istungjärkudest vähemalt 30 päeva ette.

Artikkel 28

Nõukogu liikmete enamus moodustab istungjärkude kvoorumi.

Sekretariaat

Artikkel 29

1. Sekretariaadi moodustavad direktor ning töötajad, keda HNS-fondi juhatus vajalikuks peab.

2. Direktor on HNS-fondi seaduslik esindaja.

Artikkel 30

1. Direktor on HNS-fondi kõrgeim tegevjuht. Lähtudes nõukogu antud suunistest täidab direktor talle käesoleva konventsiooniga, HNS-fondi sisemäärustikuga ja nõukogu poolt pandud ülesandeid.

2. Eelkõige on direktori ülesanded järgmised:

a) HNS-fondi juhtimiseks vajalike töötajate ametissenimetamine;

b) kõikide vajalike meetmete võtmine, et tagada HNS-fondi vara nõuetekohane haldamine;

c) käesoleva konventsiooni alusel maksmisele kuuluvate sissemaksete kogumine, pidades eelkõige silmas artikli 22 lõike 2 sätteid;

d) vajaduse piires HNS-fondi vastu esitatud nõuete käsitlemine ning HNS-fondi muude ülesannete täitmine, õigus-, finants- ja muude ekspertide teenuste kasutamine;

e) HNS-fondi sisemäärustikuga ettenähtud piires ja tingimustel kõikide asjakohaste meetmete võtmine käsitlemaks HNS-fondi vastu esitatud nõudeid, sealhulgas nõuete rahuldamine nõukogu eelneva heakskiiduta, kui kõnealuse määrustikuga nii ette nähakse;

f) iga kalendriaasta raamatupidamisaruannete ja eelarveprognooside ettevalmistamine ja esitamine nõukogule;

g) HNS-fondi eelmise kalendriaasta tegevusaruande koostamine ja avaldamine, konsulteerides nõukogu esimehega; ja

h) selliste dokumentide ja teabe ettevalmistamine, kogumine ja levitamine, mida võib vaja olla nõukogu ja abistavate organite tööks.

Artikkel 31

Oma kohustuste täitmisel ei tohi direktor, töötajad ega direktori poolt määratud eksperdid paluda ega aktsepteerida mis tahes riigi valitsuse või mis tahes muu HNS-fondist väljaspool seisva organi juhtnööre. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib kahjustada nende seisundit rahvusvahelise ametnikuna. Iga osalisriik kohustub omalt poolt austama direktori, töötajate ja direktori poolt määratud ekspertide ülesannete rangelt rahvusvahelist iseloomu ning ei püüa neid töökohustuste täitmisel mõjutada.

Rahastamine

Artikkel 32

1. Iga riik katab oma nõukogu delegatsiooni ning oma abistavates organites olevate esindajate palga-, reisi- ja muud kulud.

2. Kõik muud HNS-fondi tegevusega seotud kulud katab HNS-fond.

Hääletamine

Artikkel 33

Nõukogus hääletamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) igal liikmel on üks hääl;

b) kui artiklis 34 ei sätestata teisiti, võtab nõukogu otsused vastu kohalviibivate ning hääletusest osavõtvate liikmete häälteenamusega;

c) kahekolmandikulise häälteenamusega otsuste puhul on vaja kaht kolmandikku kohalviibivate liikmete häältest; ja

d) käesoleva artikli kohaldamisel on fraasi "kohalviibivad liikmed" tähenduseks "kohtumisel hääletamise ajal kohalviibivad liikmed" ning fraasi "kohalviibivad ja hääletusest osavõtvad liikmed" tähenduseks "liikmed, kes viibivad kohal ning annavad poolt- või vastuhääle". Hääletusel erapooletuks jäävaid liikmeid ei käsitata hääletusest osavõtjatena.

Artikkel 34

Kahekolmandikulist häälteenamust on vaja järgmiste nõukogu otsuste puhul:

a) artikli 19 lõikes 4 või 5 sätestatud otsus erikonto kasutamise peatamise või selle taaskasutuselevõtu kohta;

b) artikli 22 lõikes 2 sätestatud otsus mitte võtta meetmeid või lõpetada meetmed sissemaksukohustuslase suhtes;

c) direktori ametissenimetamine vastavalt artikli 26 punktile d;

d) abistavate organite loomine vastavalt artikli 26 punktile i ning kõnealuse loomisega seotud küsimused; ja

e) artikli 51 lõikes 1 sätestatud otsus, et käesolev konventsioon kehtib edasi.

Maksuvabastused ja valuutaeeskirjad

Artikkel 35

1. HNS-fond, selle varad, tulud, sealhulgas sissemaksed, ja muu selle artikli 13 lõike 1 kohaste ülesannete täitmiseks vajalik vara on kõikides osalisriikides otsestest maksudest vabastatud.

2. Kui HNS-fond soetab märkimisväärses mahus kinnis- või vallasvara või ostab oma ametlike ülesannete täitmiseks vajalikke teenuseid, et saavutada artikli 13 lõikes 1 sätestatud eesmärke, ning nende maksumus sisaldab kaudseid makse või müügimakse, võtavad osalisriigid võimaluse korral vajalikke meetmeid, et nimetatud maksude summat vähendada või see tagastada. Selliselt soetatud asju ei võõrandata tasu eest ega loovutata tasuta, välja arvatud maksuvähenduse või -tagastuse võimaldanud riigi valitsuse poolt heakskiidetud tingimustel.

3. Maksuvabastust ei anta lõivude, maksude ja tasude osas, mis kujutavad endast tasu avalike teenuste eest.

4. HNS-fond on tema poolt või tema nimel ametkondlikuks kasutamiseks imporditud kauba osas vabastatud kõikidest tollimaksudest ja seonduvatest maksudest. Selliselt imporditud kaupa ei võõrandata tasu eest ega loovutata tasuta selle riigi territooriumil, kuhu see on imporditud, välja arvatud kõnealuse riigi valitsuse poolt heakskiidetud tingimustel.

5. HNS-fondi sissemakseid tegevad isikud ning HNS-fondist hüvitist saavad kahjusaajad või omanikud kuuluvad selle riigi maksukorraldusnormide alla, kus nad on maksukohustuslased, ning kõnealuses osas ei anta neile mingeid erimaksuvabastusi ega muid soodustusi.

6. Olenemata kehtivatest või tulevikus vastuvõetavatest normidest valuutaülekannete kohta, lubavad osalisriigid mis tahes makseid HNS-fondi ning HNS-fondi poolt makstavaid hüvitisi piiranguteta üle kanda ja tasuda.

Andmete konfidentsiaalsus

Artikkel 36

Andmeid üksikute sissemaksjate kohta, mida käesoleva konventsiooni kohaldamiseks esitatakse, ei avalikustata väljaspool HNS-fondi, välja arvatud juhul, kui see on tingimata vajalik võimaldamaks HNS-fondil täita oma ülesandeid, sealhulgas algatada kohtumenetlusi ning neis nõudeid kaitsta.

IV PEATÜKK

NÕUDED JA HAGEMINE

Hagemise piirang

Artikkel 37

1. Õigus saada II peatükist tulenevat hüvitist lõpeb, kui vastavalt sellele peatükile ei esitata hagi kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil kahjusaaja kahjust ja omaniku isikust teada sai või pidi teada saama.

2. Õigus saada III peatükist tulenevat hüvitist lõpeb, kui vastavalt sellele peatükile ei esitata hagi või artikli 39 lõike 7 kohast teadet kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil kahjusaaja kahjust teada sai või pidi teada saama.

3. Siiski ei või ühelgi juhul hagi esitada pärast 10 aasta möödumist vahejuhtumist, millega seoses kahju tekkis.

4. Kui vahejuhtum hõlmab sündmuste jada, arvestatakse lõikes 3 nimetatud 10aastase tähtaja kulgu viimasest kõnealusest sündmustest.

Kohtualluvus hagi esitamisel omaniku vastu

Artikkel 38

1. Kui vahejuhtum on põhjustanud kahju ühe või mitme osalisriigi territooriumil, kaasa arvatud territoriaalveed, või artikli 3 punktis b nimetatud alal, või kui ennetusmeetmeid võeti kõnealusel territooriumil, kaasa arvatud territoriaalveed, või nimetatud alal, võib kahju hüvitamise nõude omaniku või omaniku vastutuse osas finantstagatise andnud muu isiku vastu esitada üksnes mõne kõnealuse osalisriigi kohtutes.

2. Kui vahejuhtum on põhjustanud kahju üksnes väljaspool mis tahes riigi territooriumi, kaasa arvatud territoriaalveed, ning täidetud on artikli 3 punktis c nimetatud käesoleva konventsiooni kohaldamise tingimused või võetud on meetmeid kõnealuse kahju ärahoidmiseks või minimeerimiseks, võib hüvitise saamiseks omaniku või omaniku vastutuse osas finantstagatise andnud muu isiku vastu hagi esitada üksnes:

a) selle osalisriigi kohtutes, kus laev on registreeritud, või registreerimata laeva puhul selle osalisriigi kohtutes, mille lipu all laev sõidab; või

b) selle osalisriigi kohtutes, kus on omaniku peamine elukoht või peamine tegevuskoht; või

c) selle osalisriigi kohtutes, kus on loodud artikli 9 lõikele 3 vastav fond.

3. Kostjat teavitatakse mõistlikult kõikidest lõike 1 või 2 alusel esitatud hagidest.

4. Iga osalisriik tagab, et tema kohtud on pädevad menetlema käesolevast konventsioonist tulenevaid kahjunõudeid.

5. Pärast omaniku või kindlustusandja või muu vastavalt artiklile 12 finantstagatise andnud isiku poolt artiklis 9 sätestatud fondi loomist kuulub fondi jaotamise ja jagamisega seotud küsimuste otsustamine selle riigi kohtute ainupädevusse, kus fond loodi.

Kohtualluvus hagi esitamisel HNS-fondi vastu või hagi esitamisel HNS-fondi poolt

Artikkel 39

1. Käesoleva artikli alljärgnevate sätete kohaselt esitatakse HNS-fondi vastu artiklist 14 tulenev kahju hüvitamise hagi üksnes kohtule, kes on artikli 38 alusel pädev menetlema hagisid asjassepuutuva vahejuhtumi tekitatud kahju eest vastutava omaniku vastu, või selle osalisriigi kohtule, kes oleks pädev olnud, kui vastutus oleks lasunud omanikul.

2. Kui kahju põhjustanud ohtlikke või kahjulikke aineid vedanud laeva ei ole tuvastatud, kohaldatakse artikli 38 lõike 1 sätteid HNS-fondi vastu esitatavate hagide suhtes mutatis mutandis.

3. Iga osalisriik tagab, et tema kohtud on pädevad menetlema lõikes 1 osutatud hagisid HNS-fondi vastu.

4. Kui kohtule on esitatud kahju hüvitamise hagi omaniku või omaniku käendaja vastu, on selle kohtu ainupädevuses mis tahes HNS-fondi vastu sama kahju osas esitatavad artikli 14 sätete kohased kahju hüvitamise hagid.

5. Iga osalisriik tagab, et HNS-fondil on õigus menetlusosalisena ühineda mis tahes kohtumenetlusega, mis on kõnealuse riigi pädevas kohtus käesoleva konventsiooni alusel algatatud omaniku või omaniku käendaja vastu.

6. Kui lõikes 7 ei sätestata teisiti, ei ole HNS-fondi jaoks siduvad mis tahes kohtuotsused ega määrused asjades, mille arutamisel ta ei ole osalenud, ega kokkulepped, mille osaline ta ei ole.

7. Olenemata lõike 5 sätetest on juhul, kui käesoleva konventsiooni alusel on esitatud omaniku või omaniku käendaja vastu kahju hüvitamise hagi osalisriigi pädevale kohtule, peab igal menetlusosalisel olema kõnealuse riigi siseriiklikest õigusnormidest tulenev õigus HNS-fondi menetlusest teavitada. Kui vastavalt hagi vastu võtnud kohtu õigusega ettenähtud vorminõuetele on kõnealune teavitamine aset leidnud sellise aja jooksul ja sellisel viisil, et HNS-fondil oli tegelik võimalus menetlusosalisena tõhusalt menetlusse sekkuda, on kohtu mis tahes otsus kõnealuses asjas pärast lõplikku jõustumist riigis, kus otsus tehti, HNS-fondi jaoks siduv niivõrd, et HNS-fond ei või nimetatud otsuses sisalduvaid juriidilisi fakte vaidlustada ka juhul, kui HNS-fond tegelikult menetlusse ei sekkunud.

Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine

Artikkel 40

1. Artikli 38 alusel pädeva kohtu mis tahes otsust, mis on päritoluriigis täitmisele pööratav ning mille osas ei saa enam kohaldada tavapäraseid edasikaebevõimalusi, tunnustatakse kõikides osalisriikides, välja arvatud juhul, kui:

a) otsuse saamiseks kasutati pettust; või

b) kostjat ei teavitatud mõistliku aja jooksul ning tal ei olnud mõistlikku võimalust end kaitsta.

2. Lõike 1 alusel tunnustatav kohtuotsus on igas osalisriigis täitmisele pööratav niipea, kui on täidetud kõnealuses riigis nõutavad formaalsused. Formaalsused ei tohi võimaldada asja uut arutamist.

3. Kui artikli 14 lõikes 6 nimetatud jagamisotsusest ei tulene teisiti, tunnustatakse artikli 39 lõigete 1 ja 3 alusel pädeva kohtu poolt HNS-fondi kahjuks tehtud mis tahes otsust igas osalisriigis ning see on igas osalisriigis täitmisele pööratav, kui otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ning selle suhtes ei saa enam rakendada kõnealuses riigis kehtivat tavapärast edasikaebemenetlust.

Regress ja kaebeõigus

Artikkel 41

1. HNS-fondi poolt vastavalt artikli 14 lõikele 1 makstud mis tahes hüvitiste ulatuses omandab HNS-fond regressi korras õigused, mis nimetatud hüvitise saajal on omaniku või tema käendaja suhtes.

2. Ükski käesoleva konventsiooni säte ei mõjuta HNS-fondi regressi- või kaebeõigusi mis tahes isikute, nende seas artikli 7 lõike 2 punktis d nimetatud isikute suhtes, välja arvatud eelmises lõikes nimetatud isikud, kuivõrd nad suudavad oma vastutust piirata. Igal juhul on HNS-fondil kõnealuste isikute suhtes regressiõigus vähemalt sama soodsatel tingimustel kui hüvitise saaja kindlustusandjal.

3. Ilma et see mõjutaks muid regressi- või kaebeõigusi HNS-fondi suhtes, omandab siseriiklike õigusaktide alusel kahju hüvitanud osalisriik või tema asutus regressi korras õigused, mis vastavalt käesolevale konventsioonile oleksid olnud hüvitise saajal.

Asendamisklausel

Artikkel 42

Käesolev konventsioon asendab kõiki käesoleva konventsiooni allakirjutamiseks avamise kuupäeval kehtivaid või allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks või ühinemiseks avatud konventsioone ulatuses, kuivõrd need on käesoleva konventsiooniga vastuolus; käesoleva artikli sätted ei mõjuta siiski sellisest teisest konventsioonist tulenevaid osalisriikide kohustusi riikide ees, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Andmed maksustatava lasti kohta

Artikkel 43

Artikli 45 lõikes 3 nimetatud dokumendi deponeerimisel ning pärast seda igal aastal kuni käesoleva konventsiooni jõustumiseni riigis esitab kõnealune riik peasekretärile üldkonto ja iga erikonto osas andmed asjassepuutuvate maksustatava lasti koguste kohta, mis on selles riigis eelmise kalendriaasta jooksul vastu võetud või, kui tegemist on veeldatud maagaasiga, lossitud.

Nõukogu esimene istungjärk

Artikkel 44

Nõukogu esimese istungjärgu kutsub kokku peasekretär. Istungjärk toimub niipea kui võimalik pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ning igal juhul hiljemalt 30 päeva möödumisel kõnealusest jõustumisest.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

Artikkel 45

1. Käesolev konventsioon on organisatsiooni peakorteris allakirjutamiseks avatud 1. oktoobrist 1996 kuni 30. septembrini 1997 ning on seejärel avatud ühinemiseks.

2. Riigid võivad väljendada oma nõusolekut ühineda käesoleva konventsiooniga:

a) kirjutades reservatsioonideta alla ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjale; või

b) kirjutades alla ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele minevale dokumendile, millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine; või

c) ühinedes sellega.

3. Ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks, kinnitamiseks või ühinemiseks antakse vastav dokument hoiule peasekretärile.

Jõustumine

Artikkel 46

1. Käesolev konventsioon jõustub 18 kuud pärast kuupäeva, mil on täidetud järgmised tingimused:

a) vähemalt 12 riiki, nende seas neli riiki, millest iga kogumahutavus on vähemalt 2 miljonit, on väljendanud nõusolekut sellega ühineda, ja

b) peasekretär on vastavalt artiklile 43 saanud andmed, et kõnealuste riikide need isikud, kes oleksid kohustatud sissemakseteks artikli 18 lõike 1 punktide a ja c alusel, on eelmise kalendriaasta jooksul vastu võtnud kokku vähemalt 40 miljonit tonni üldkonto alla kuuluvat maksustatavat lasti.

2. Riigi puhul, kes annab nõusoleku käesoleva konventsiooniga ühineda pärast jõustumiseks vajalike tingimuste täitmist, jõustub nimetatud nõusolek kolme kuu möödumisel selle andmisest või käesoleva konventsiooni lõikes 1 sätestatud jõustumiskuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Läbivaatamine ja muutmine

Artikkel 47

1. Organisatsioon võib konventsiooni läbivaatamiseks või muutmiseks kokku kutsuda konverentsi.

2. Peasekretär kutsub konventsiooni läbivaatamiseks või muutmiseks kokku konventsiooni osalisriikide konverentsi kuue osalisriigi või ühe kolmandiku osalisriikide taotlusel, olenevalt sellest, kumb arv on suurem.

3. Pärast käesoleva konventsiooni muudatuste jõustumist väljendatud nõusolekut konventsiooniga ühineda käsitatakse nõusolekuna ühineda konventsiooniga koos muudatustega.

Piirmäärade muutmine

Artikkel 48

1. Olenemata artikli 47 sätetest kohaldatakse käesoleva artikliga ettenähtud menetlust üksnes artikli 9 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud piirmäärade muutmiseks.

2. Vähemalt poolte osalisriikide, kuid igal juhul vähemalt kuue osalisriigi taotlusel edastab peasekretär artikli 9 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud piirmäärade muutmise ettepaneku kõikidele organisatsiooni liikmetele ja kõikidele osalisriikidele.

3. Kõik eespool nimetatud korras tehtud ja edastatud ettepanekud esitatakse organisatsiooni õiguskomiteele (edaspidi "õiguskomitee") arutamiseks pärast kuue kuu möödumist selle edastamisest.

4. Kõikidel osalisriikidel, olenemata liikmelisusest organisatsioonis, on õigus võtta osa muudatuste arutamise ja vastuvõtmisega seotud õiguskomitee menetlustest.

5. Muudatused võetakse vastu artikli 4 alusel laiendatud õiguskomitees kohalviibivate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, tingimusel et hääletuse ajal on kohal vähemalt pooled osalisriigid.

6. Piirmäärade muutmise ettepanekut arutades võtab õiguskomitee arvesse vahejuhtumitest saadud kogemusi ning eelkõige neist tulenenud kahju ulatust, raha väärtuse muutumist ning ettepandud muudatuse mõju kindlustuskuludele. Ta võtab arvesse ka artikli 9 lõikes 1 ning artikli 14 lõikes 5 sätestatud piirmäärade vahelist suhet.

7. a) Käesoleva artikli alusel ei või piirmäärade muutmist arutada enne viie aasta möödumist käesoleva konventsiooni allakirjutamiseks avamise kuupäevast ega enne viie aasta möödumist käesoleva artikli alusel tehtud eelmise muudatuse jõustumisest.

b) Ühtki piirmäära ei tohi suurendada rohkem kui summani, mille moodustab käesoleva konventsiooniga ettenähtud piirmäär, mida on suurendatud kuue protsendi võrra aastas, arvutatuna summast koos eelmise aasta suurendusega alates kuupäevast, mil käesolev konventsioon allakirjutamiseks avati.

c) Ühtki piirmäära ei tohi suurendada rohkem kui summani, mis vastab käesoleva konventsiooniga ettenähtud kolmekordsele piirmäärale.

8. Kõik lõike 5 alusel vastuvõetud muudatused teeb organisatsioon teatavaks kõikidele osalisriikidele. Muudatus loetakse vastuvõetuks 18 kuu möödumisel teate saatmisest, kui kõnealuse ajavahemiku jooksul ei ole vähemalt üks neljandik riikidest, kes olid muudatuse vastuvõtmise ajal osalisriigid, peasekretärile teatanud, et nad ei kiida muudatust heaks, millisel juhul lükatakse muudatus tagasi ning loetakse tühiseks.

9. Artikli 8 alusel vastuvõetuks loetud muudatus jõustub 18 kuu möödumisel selle heakskiitmisest.

10. Muudatus on siduv kõikide osalisriikide jaoks, kui nad ei denonsseeri käesolevat konventsiooni vastavalt artikli 49 lõigetele 1 ja 2 vähemalt kuus kuud enne muudatuse jõustumist. Kõnealune denonsseerimine jõustub muudatuse jõustumisel.

11. Kui muudatus on vastu võetud, kuid selle heakskiitmise 18kuuline ajavahemik ei ole veel möödunud, on muudatus jõustumise korral siduv kõnealusel ajavahemikul konventsiooniga ühinenud osalisriigile. Riigile, kes ühineb konventsiooniga pärast kõnealuse ajavahemiku möödumist, on lõike 8 alusel vastu võetud muudatus siduv. Käesolevas lõikes nimetatud juhtudel on muudatus riigi jaoks siduv alates nimetatud muudatuse jõustumisest või käesoleva konventsiooni jõustumisest kõnealuse riigi suhtes, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Denonsseerimine

Artikkel 49

1. Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida igal ajal pärast kuupäeva, mil konventsioon selles riigis jõustub.

2. Denonsseerimiseks antakse denonsseerimiskiri hoiule peasekretärile.

3. Denonsseerimine jõustub 12 kuu möödumisel või denonsseerimiskirjas nimetatud pikema ajavahemiku möödumisel selle hoiuleandmist peasekretärile.

4. Olenemata käesoleva artikli kohasest denonsseerimisest osalisriigi poolt jätkatakse kõiki käesoleva konventsiooni sätete kohaldamist, mis seonduvad kohustusega teha artiklite 18 ja 19 või artikli 21 lõike 5 alusel sissemakseid seoses nõukogu poolt enne kõnealuse denonsseerimise jõustumist toimunud vahejuhtumite osas määratud hüvitistega.

Nõukogu erakorralised istungjärgud

Artikkel 50

1. Osalisriik võib 90 päeva jooksul alates denonsseerimiskirja esitamisest, mille tõttu võivad tema arvates oluliselt suureneda allesjäävate osalisriikide sissemaksed, nõuda direktorilt nõukogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumist. Direktor kutsub nõukogu kokku hiljemalt 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

2. Direktor võib omal algatusel erakorralise istungjärgu kokku kutsuda 60 päeva jooksul alates denonsseerimiskirja esitamisest, mille tõttu võivad direktori arvates oluliselt suureneda allesjäävate osalisriikide sissemaksed.

3. Kui erakorralisele istungjärgule kogunenud nõukogu, mis on kokku kutsutud lõike 1 või 2 alusel, otsustab, et denonsseerimine toob kaasa allesjäävate osalisriikide sissemaksete olulise suurenemise, võib iga kõnealune riik hiljemalt 120 päeva enne asjassepuutuva denonsseerimise jõustumist käesoleva konventsiooni denonsseerida alates samas kuupäevast.

Lõpetamine

Artikkel 51

1. Käesoleva konventsiooni kehtivus lõpeb:

a) kuupäeval, mil osalisriikide arv langeb alla kuue; või

b) 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil vastavalt artiklile 21 oleks tulnud direktorile esitada andmed eelmise kalendriaasta kohta, kui neist andmetest selgub, et vastavalt artikli 18 lõike 1 punktidele a ja c üldkonto alla kuuluva maksustatava lasti üldkogus, mis osalisriikides eelmise kalendriaasta jooksul vastu võeti, oli vähem kui 30 miljonit tonni.

Olenemata punktist b võib nõukogu juhul, kui vastavalt artikli 18 lõike 1 punktidele a ja c üldkonto alla kuuluva maksustatava lasti üldkogus, mis osalisriikides eelmise kalendriaasta jooksul vastu võeti, oli alla 30 miljoni tonni, kuid üle 25 miljoni tonni, enne eespool nimetatud 12kuulise tähtaja möödumist otsustada käesolev konventsioon jõusse jätta, kui ta leiab, et selle põhjuseks olid erakorralised asjaolud, mis ilmselt ei kordu. Nõukogu ei või sellist otsust siiski vastu võtta kahel järjestikusel aastal.

2. Riigid, kes on käesoleva konventsiooniga ühinenud enne selle kehtivuse lõppu, võimaldavad HNS-fondil täita oma artiklis 52 sätestatud ülesandeid ning kõnealuses osas jääb konventsioon nende suhtes siduvaks.

HNS-fondi lõpetamine

Artikkel 52

1. Käesoleva konventsiooni kehtivuse lõppedes:

a) täidab HNS-fond oma kohustused seoses kõikide vahejuhtumitega, mis toimusid enne konventsiooni kehtivuse lõppu: ja

b) on HNS-fondil õigus teostada õigusi seoses sissemaksetega, kuivõrd kõnealused sissemaksed on vajalikud punktis a nimetatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas selles osas vajalikeks HNS-fondi halduskuludeks.

2. Nõukogu võtab kõik asjakohased meetmed HNS-fondi likvideerimise lõpuleviimiseks, sealhulgas järelejäänud vara võrdeliseks jaotamiseks isikute vahel, kes on HNS-fondi sissemakseid teinud.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel säilitab HNS-fond juriidilise isiku seisundi.

Hoiulevõtja

Artikkel 53

1. Käesolev konventsioon ning kõik artikli 48 alusel vastuvõetud muudatused antakse hoiule peasekretärile.

2. Peasekretär:

a) teatab kõikidele riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud, ja kõikidele organisatsiooni liikmetele:

i) igast uuest allakirjutamisest või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest koos vastava kuupäevaga;

ii) konventsiooni jõustumise kuupäeva;

iii) kõikidest artikli 48 lõike 2 alusel tehtud ettepanekutest muuta hüvitiste piirmäärasid;

iv) kõikidest artikli 48 lõikes 5 sätestatud korras vastuvõetud muudatustest;

v) kõikidest artikli 48 lõike 8 alusel vastuvõetuks loetud muudatustest ning kuupäevad, mil kõnealused muudatused vastavalt selle artikli lõigetele 9 ja 10 jõustuvad;

vi) iga konventsiooni denonsseerimiskirja hoiuleandmisest koos selle kättesaamise kuupäeva ja denonsseerimise jõustumise kuupäevaga; ja

vii) kõikidest käesoleva konventsiooni artiklitele vastavatest teavitustest; ja

b) edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõigile riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud.

3. Niipea kui konventsioon jõustub, edastab hoiulevõtja selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

Keeled

Artikkel 54

Konventsioon on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

KOOSTATUD Londonis kolmandal mail tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal.

--------------------------------------------------

I LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

ÜLDKONTOLE TEHTAVATE IGA-AASTASTE SISSEMAKSETE ARVUTAMISE REEGLID

1. reegel

1. Artikli 17 lõikes 3 nimetatud kindlaksmääratud summa määratakse iga sektori osas kindlaks vastavalt käesolevatele reeglitele.

2. Kui on vaja arvutada sissemakseid rohkem kui ühte üldkonto sektorisse, arvutatakse iga maksustatava lasti ühiku suhtes kindlaksmääratud summa vastavalt vajadusele eraldi iga järgmise sektori osas:

a) artikli 1 lõike 5 punkti a alapunktis vii nimetatud mahtlastina veetavad tahked ained;

b) nafta, kui naftakonto kasutuselevõtt on edasi lükatud või kasutamine peatatud;

c) veeldatud maagaas, kui LNG-konto kasutuselevõtt on edasi lükatud või kasutamine peatatud;

d) veeldatud naftagaas, kui LNG-konto kasutuselevõtt on edasi lükatud või kasutamine peatatud;

e) muud ained.

2. reegel

1. Iga sektori osas tuleneb kindlaksmääratud summa maksustatava lasti ühiku kohta lõivust HNS-punkti kohta ja kõnealuse sektori sektoritegurist.

2. Lõiv HNS-punkti kohta saadakse kõikide üldkonto iga-aastaste ettenähtud sissemaksete jagamisel kõikide sektorite HNS-punktide koguarvuga.

3. Iga sektori HNS-punktide koguarv lähtub kõnealuse sektori maksustatava lasti tonnides mõõdetavast üldkogusest ja vastavast sektoritegurist.

4. Sektoritegur arvutatakse kaalutud aritmeetilise keskmisena kõnealuse sektori nõuete/koguse suhtest asjaomasel aastal ning üheksa eelmise aasta jooksul vastavalt käesolevale reeglile.

5. Välja arvatud lõikes 6. punktis sätestatud juhud, arvutatakse iga kõnealuse aasta nõuete/koguse suhe järgmiselt:

a) kaitstud nõuded arvestusühikutes, nõude vääringust ümber arvutatud asjassepuutuva vahejuhtumi kuupäeval kohaldatavat ümberarvestuskurssi kasutades, kahju osas, mille põhjustanud ainete osas on kõnealuseks aastaks ettenähtud sissemaksed HNS-fondi; jagatud

b) vastava aasta maksustatava lasti kogusega.

6. Juhtudel, kus lõike 5 punktides a ja b nimetatud andmed ei ole kättesaadavad, kasutatakse iga puuduva aasta nõuete/koguse suhtena järgmisi väärtusi:

a)artikli 1 lõike 5 punkti a alapunktis vii nimetatud mahtlastina veetavad tahked ained | 0 |

b)nafta, kui naftakonto kasutuselevõtt on edasi lükatud või kasutamine peatatud | 0 |

c)veeldatud maagaas, kui LNG-konto kasutuselevõtt on edasi lükatud | 0 |

d)veeldatud naftagaas, kui LPG-konto kasutuselevõtt on edasi lükatud | 0 |

e)muud ained | 0,0001 |

7. 10 aasta aritmeetilist keskmist kaalutakse kahaneval lineaarskaalal selliselt, et asjassepuutuva aasta suhte kaal on 10, eelmise aasta suhte kaal 9, üle-eelmise aasta kaal kaheksa jne, kuni 10. aasta kaal on üks.

8. Kui erikonto kasutamine on peatatud, arvutatakse asjassepuutuv sektoritegur vastavalt käesoleva reegli nendele sätetele, mida nõukogu sobilikuks peab.

--------------------------------------------------