Nõukogu otsus 2010/441/ÜVJP,

11. august 2010,

millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu võttis 6. detsembril 2007 vastu ühismeetme 2007/805/ÜVJP, [1] millega nimetati Koen VERVAEKE Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi "ELi eriesindaja") Aafrika Liitu.

(2) Nõukogu võttis 1. detsembril 2008 vastu ühismeetme 2008/898/ÜVJP, [2] millega pikendati ELi eriesindaja volitusi kuni 28. veebruarini 2010.

(3) Nõukogu võttis 25. veebruaril 2010 vastu otsuse 2010/119/ÜVJP, [3] millega muudeti ELi eriesindaja volitusi ja pikendati neid kuni 31. augustini 2010.

(4) ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada kuni 31. augustini 2011. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib aga lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistuse loomist käsitleva otsuse jõustumist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi "kõrge esindaja") ettepaneku põhjal nii otsustab.

(5) ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada EL lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Koen VERVAEKE volitusi ELi eriesindajana Aafrika Liidus (AL) kuni 31. augustini 2011. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistuse loomist käsitleva otsuse jõustumist kõrge esindaja ettepaneku põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad ELi kindlaks määratud üldistel strateegilistel eesmärkidel, et toetada Aafrika jõupingutusi rahumeelse, demokraatliku ja jõuka tuleviku loomisel, vastavalt ELi Aafrika strateegias sätestatule. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a) ELi poliitilise dialoogi ja ALiga loodud laiemate suhete tõhustamine;

b) ELi ja ALi partnerluse tugevdamine kõigis ELi Aafrika strateegias esitatud valdkondades, aidates kaasa ELi Aafrika strateegia arendamisele ja rakendamisele koostöös ALiga, austades Aafrika isevastutuse põhimõtet ja tehes kooskõlastatult mitmepoolsete partneritega tihedamat koostööd Aafrika esindajatega mitmepoolsetel foorumitel;

c) koostöö ALiga ja ALile abi osutamine, toetades institutsioonilist arengut ja tugevdades ELi ja ALi institutsioonide suhteid, sealhulgas arenguabi kaudu, et edendada järgmisi valdkondi:

— rahu ja julgeolek : näha ette, hoida ära, ohjata, vahendada ja lahendada konflikte, toetada jõupingutusi rahu ja stabiilsuse edendamisel ning toetada konfliktijärgset ülesehitustööd;

— inimõigused ja valitsemistava : edendada ja kaitsta inimõigusi; edendada põhivabadusi ja õigusriigi austamist; toetada poliitilise dialoogi ning finants- ja tehnilise abi kaudu Aafrika jõupingutusi valitsemistava seirel ja parandamisel; toetada osalusdemokraatia ja vastutuse suurendamist; toetada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning täiendavalt edendada jõupingutusi käsitlemaks laste ja relvastatud konfliktide teema kõiki aspekte;

— jätkusuutlik majanduskasv, piirkondlik integratsioon ja kaubandus : toetada jõupingutusi seoses vastastikuse ühendusega ning hõlbustada inimeste juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile, energiale ning infotehnoloogiale; edendada stabiilse, tõhusa ja õiguslikult ühtlustatud ettevõtluskeskkonna tekkimist; aidata Aafrikal integreeruda maailma kaubandussüsteemi, aidata Aafrika riikidel täita ELi eeskirju ja norme; toetada Aafrikat kliimamuutuse mõju tõrjumisel;

— investeerimine inimestesse : toetada jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse, tervise, toiduga kindlustatuse ja hariduse valdkonnas; edendada vahetusprogramme, ülikoolide ja tippkeskuste võrgustikke, tegeleda rände algpõhjustega.

Lisaks sellele on ELil juhtroll Aafrika ja ELi vahelise strateegilise partnerluse arendamisele ja tugevdamisele suunatud ELi-Aafrika ühisstrateegia rakendamisel.

Artikkel 3

Volitused

Artiklis 2 osutatud eesmärkide ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP)/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (EJKP) seotud aspektide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a) tugevdada ELi üldist mõju Addis Abebas ALi ja selle komisjoniga peetavas dialoogis mitmetes ELi ja ALi suhetega hõlmatud ÜVJP/EJKPga seotud küsimustes ning koordineerida seda dialoogi;

b) tagada piisaval tasemel poliitiline esindatus, mis kajastaks ELi tähtsust Aafrika Liidu poliitilise, finants- ja institutsioonilise koostöö partnerina ning selle partnerluse märkimisväärsed arengud, mille tingis ALi olulisemaks muutuv poliitiline roll maailmas;

c) juhul kui nõukogu teeb sellise otsuse, esindada ELi seisukohti ja poliitikaid, kui ALil on oluline roll kriisiolukordades, mille jaoks ELi eriesindajat ei ole nimetatud;

d) aidata saavutada ELi poliitikate ja tegevuse paremat sidusust, järjepidevust ja koordineeritust ALi suunal ning anda panus laiema partnerite rühma koordineerimise tõhustamisse ning selle ja Aafrika Liidu vahelistesse suhetesse;

e) jälgida tähelepanelikult ja anda aru kõikidest asjakohastest arengutest Aafrika Liidu tasemel;

f) säilitada tihedad kontaktid ALi komisjoni, teiste ALi asutuste, ALi juures asuvate Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide ja ALi liikmesriikide esindustega;

g) hõlbustada suhteid ja koostööd ALi ja Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide vahel, eelkõige neis valdkondades, mida EL toetab;

h) nõustada ja toetada ALi tema taotluse korral valdkondades, mis on sätestatud ELi Aafrika-strateegias;

i) nõustada ja toetada ALi kriisiohjevõime ülesehitamisel;

j) ülesannete selge jaotuse alusel koordineerida ja toetada ELi eriesindajate tegevust, kel on volitused ALi liikmesriikides või piirkondades tegutsemiseks, ning

k) säilitada tihedad kontaktid ja edendada koordineeritust Addis Abebas asuvate peamiste ALi rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ÜROga, kuid ka valitsusväliste osalejatega, ELi ja ALi suhetega hõlmatud ÜVJP/EJKP küsimustes.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. septembrist 2010– 31. augustini 2011 ette nähtud lähtesumma on 1280000 eurot.

2. Kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane ELi liikmesriik või institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või liidu institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) [4] kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioon ja/või liikmesriigid osutavad kõnealuses piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a) koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist ja plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b) tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c) tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d) tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid välisasjade nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevusi kooskõlastatakse komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö ELi delegatsioonide juhtide ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile 2011. aasta veebruari lõpuks aruande olukorra kohta ning volituste lõppemisel täieliku aruande oma volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. august 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Vanackere

[1] ELT L 323, 8.12.2007, lk 45.

[2] ELT L 322, 2.12.2008, lk 50.

[3] ELT L 49, 26.2.2010, lk 26.

[4] EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

--------------------------------------------------