14. augustil 2023 esitatud hagi – Sharif versus nõukogu

(Kohtuasi T-503/23)

(C/2023/63)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Ammar Sharif (Beirut, Liibanon) (esindajad: advokaadid G. Karouni ja K. Assogba)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tuvastada, et vaidlustatud aktid, st otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punkt b ja lõige 3 ja artikkel 28 ning määruse nr 36/2012 artikli 15 lõike 1a punkt b on õigusvastased ning tunnistada need hageja suhtes kohaldamatuks, hagejat puudutavas osas;

—

tühistada hagejat puudutavas osas

—	nõukogu 25. mai 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/1035, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—	nõukogu 25. mai 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1027, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—	mõista nõukogult välja kogu kahju hüvitamiseks 10 000 eurot;

—	jätta nõukogu kohtukulud nõukogu enda kanda ja mõista nõukogult välja tema kantud kohtukulud, mille põhjendamiseks võib ta tõendeid esitada menetluse käigus.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, mis puudutab õigusvastasuse vastuväidet, mis on esitatud otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, ja artikli 27 lõike 2 punktis b ja artiklis 28 ning määruse nr 36/2012 artikli 15 lõike 1a punktis b osutatud loetellu kandmise kriteeriumi kohta seoses Assadi või Makhloufi perekonnaliikmetega seotud isikutega. Hageja tõdeb, et tema nimi on jäetud nende isikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ja mis asub nõukogu otsuse 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/1035, I lisas ning nõukogu määruse (EL) 36/2102, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/1027, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, II lisas, põhjusel, et ta on „seotud Makhloufi perekonna liikmega (Rami Makhloufi õemees)“. Ta väidab seega, et need sätted on vaidlustatud aktide õiguslik alus ning on otsene seos esimeste, hageja huve kahjustavate üldkohaldatavate aktide ja teiste vahel, mis on vaidlustatud aktid.

Teine väide, et puudub piisav faktiline alus ning tehtud on ilmne hindamisviga. Hageja heidab nõukogule ette seda, et ta jättis tema nime kõnealustesse loeteludesse, lähtudes isikust, kelle olukorra muutus on ometigi ilmne ja kõigile teada. Ta leiab, et nõukogu kahjustab tõsiselt tema huve seeläbi, et seab tema saatuse sõltuvusse Rami Makhloufi omast, kelle olukorda on nõukogu otsustanud mitte läbi vaadata või ajakohastada olenevalt Süüria olukorra muutusest. Hageja väidab lisaks, et nõukogu ei võta tema isiklikku olukorda päriselt arvesse. Nimelt kinnitab hageja, et ta on loobunud igasugusest osalemisest tegevuses, mida talle ette heideti, mistõttu ei ole tema nime vaidlustatud aktide loeteludesse jätmine põhjendatud, kui puuduvad mis tahes muud sellised tõendid või kaudsed tõendid peale perekondliku sideme Makhloufi perekonna liikmega, mis muudavad talle ette heidetu mõistlikult usutavaks.