13. märtsil 2023 esitatud hagi – Institut Jožef Stefan versus komisjon

(Kohtuasi T-134/23)

(2023/C 271/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Institut Jožef Stefan (Ljubljana, Sloveenia) (esindaja: advokaat A. Bochon)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada Euroopa Komisjoni läbivaatamiskomitee 3. jaanuari 2023. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja pakkumus seoses hankega EDF-2021-MCBRN-R-CBRNDIM-101075036-PANDORA, mis esitati Euroopa Kaitsefondi programmi raames hanketeate EDF-2021-MCBRN-R kohta, põhjusel, et Euroopa Komisjon tegi ilmse hindamisvea ning rikkus ELTL artiklist 296 tulenevat põhjendamiskohustust, hea halduse põhimõtet ja õigust olla ära kuulatud;

—	mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et tehtud on ilmne hindamisviga:

—	Üldkohus on pädev kontrollima, kas Euroopa Komisjon tegi oma volituste kasutamisel ilmse hindamisvea;

—	kostja tegi seoses viie dokumendiga, mis esitati lisana 6 kogu PANDORA konsortsiumi jaoks, mille hulka kuulub ka hageja, ilmse hindamisvea ja jõudis seetõttu valele järeldusele, et pakkumus ei ole täielik, mistõttu tuleb see tunnistada vastuvõetamatuks.

Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust:

—	ELTL artikli 296 kohaselt esitatakse õigusaktides nende vastuvõtmise põhjused ja osutatakse aluslepingutega ettenähtud ettepanekutele, algatustele, soovitustele, taotlustele või arvamustele;

—	vaidlustatud otsuses esitatud põhjused ei ole piisavad selleks, et hageja saaks mõista kostja põhjendust. Vaidlustatud otsus, milles põhjendatakse taotluse tagasilükkamist, lükkab pakkumuse ainult kolme lausega täielikult tagasi;

—	kuna vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjusi selgelt ja üheselt mõistetavalt, siis on sellega rikutud ELTL artiklit 296.

Kolmas väide, et rikutud on hea halduse põhimõtet:

—	liidu õiguskorraga haldusmenetluses tagatud õiguste hulgas on eelkõige õigus heale haldusele, mis hõlmab pädeva asutuse kohustust hinnata hoolsalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi asjasse puutuvaid asjaolusid;

—	kostja oleks hea halduse põhimõtte kohaselt võinud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist paluda hagejalt täiendavaid selgitusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et isegi kui mõned selgitused oli vajalikud, esitas hageja kõik dokumendid õigeaegselt;

—	kostja oleks vastavalt enda hanketingimustes kirjeldatud menetlusele pidanud võtma ühendust PANDORA konsortsiumiga, kui ta leidis, et hanketeate lisas 6 esitatud teave oli ebapiisav;

—	enda hanketingimusi eirates rikkus kostja ilma kahtluseta hea halduse põhimõtet.

Neljas väide, et rikutud on õigust olla ära kuulatud:

—	õigus olla ära kuulatud tuleneb liidu õiguse üldpõhimõttest, mille kohaselt tuleb isikule, kelle huve avalik-õigusliku asutuse otsus märkimisväärselt mõjutab, anda võimalus esitada oma seisukoht;

—

käesolevas asjas tekitab vaidlustatud otsus küsimuse, kas rikutud on õigust olla ära kuulatud. Hagejal oli alles vaidlustatud otsuse põhjal võimalus osaliselt mõista, et probleem seisnes selles, et hanketeate lisas 6 esitatud andmed ei olnud piisavalt detailsed. Kuna aga vaidlustatud otsuse lubatavust ei võinud kontrollida, ei saanud hageja end kaitsta;

—	seoses hanketeate lisaga 6 enda hanketingimusi eirates ja läbivaatamismenetlust kuritarvitades on vaidlustatud otsusega rikutud hageja õigust olla ära kuulatud.