17. veebruaril 2023 esitatud hagi – Uniper Global Commodities versus ACER

(Kohtuasi T-96/23)

(2023/C 164/62)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Uniper Global Commodities SE (Düsseldorf, Saksamaa) (esindajad: advokaadid T. Richter, M. Schellberg, C. Sieberg ja M. Schleifenbaum)

Kostja: Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja apellatsiooninõukogu 9. detsembri 2022. aasta otsus (nr A 003-2022);

—	teise võimalusena tühistada kostja 25. veebruari 2022. aasta otsus (nr 03/2022);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma peamise taotluse toetuseks kaks väidet.

Esimene väide

Kostja apellatsiooninõukogu leidis ebaõigesti, et kostja otsus (nr 03/2022) on määruse (EL) 2019/942 (1) artikli 28 lõike 1 tähenduses „teisele isikule adresseeritud“ ning see puudutab hagejat „otseselt“, kuid siiski mitte „isiklikult“:

—	Apellatsiooninõukogu seisukoha alus on määruse (EL) 2019/942 artikli 28 lõike 1 õigusvastane tõlgendus ning hageja erilisele puutumusele ebapiisava kaalu andmine.

—	Apellatsiooninõukogu tugines väidetavalt puuduva isikliku puutumuse põhjendamisel kohtupraktikale ELTL artikli 263 lõike 4 kohta, mida ei ole võimalik käesolevale juhtumile üle kanda või mida ei ole piisavalt analüüsitud.

Teine väide

Apellatsiooninõukogu kinnitas küll, et kostja otsuse puhul on tegemist õigusaktiga, mis on oma olemuselt määrus ELTL artikli 263 lõike 4 kolmanda võimaluse järgi, kuid tõlgendas määruse (EL) 2019/942 artikli 28 lõiget 1 õigusvastaselt nii, et selle sätte järgi – erinevalt ELTL artikli 263 lõike 4 kolmandast võimalusest – ei ole hagejal kaebuse esitamise õigust:

—	Apellatsiooninõukogu tõlgendus ei arvesta apellatsioonimenetluse mõtte ja eesmärgiga ega kostja rolliga heakskiitu vajaval tasakaalustamisenergia turul määruse (EL) 2017/2195 (2) järgi.

—	Apellatsiooninõukogu tõlgenduse tulemus on õiguskaitse puudumine, mis on vastuolus esmase õigusega.

—	Vastupidi apellatsiooninõukogu arvamusele ei ole normi sõnastusega vastuolus see, et hagejal on kaebeõigus.

Teise võimalusena esitatud taotluse toetuseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene väide

Kostja ületas talle antud pädevust määruse (EL) 2017/2195 artikli 5 lõike 1 teise lause, lõike 6 järgi koostoimes artikli 6 lõikega 3, sest ta ei teinud otsust ENTSO-E (European Network of Transmission System Operators for Electricity) taotluse kohta, vaid määras kindlaks midagi hoopis muud.

2.	Teine väide Ka juhul kui kostjal oleks olnud selleks pädevus määruse (EL) 2017/2195 ja määruse (EL) 2019/942 järgi, ei oleks ta tohtinud otsustada kehtestada hinnapiire ilma eelneva konsulteerimiseta määruse (EL) 2017/2195 artikli 10 järgi.

3.	Kolmas väide Kostja kehtestatud hinnapiiridel puudub õiguslik alus.

4.	Neljas väide Kostja ei ole hinnapiiride kehtestamist vastuolus määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõikega 7, ELTL artikliga 296 piisavalt põhjendanud.

5.	Viies väide Kostja rikkus otsuses määruse (EL) 2017/2195 artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja e nõudeid.

6.	Kuues väide Kostja rikkus hinnapiiri kehtestamisel proportsionaalsuse põhimõtet EL lepingu artikli 5 lõike 4 esimese ja teise lause ning määruse (EL) 2017/2195 artikli 3 lõike 2 punkti a järgi.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT 2019, L 158, lk 22).

(2) Komisjoni 23. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT 2017, L 312, lk 6).