19.6.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/32


UPL Europe Ltd ja Indofil Industries (Netherlands) BV 24. aprillil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 15. veebruari 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-742/20, UPL Europe ja Indofil Industries (Netherlands) versus komisjon

(Kohtuasi C-262/23 P)

(2023/C 216/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: UPL Europe Ltd ja Indofil Industries (Netherlands) BV (esindaja: advokaat C. Mereu)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

tühistada komisjoni 14. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2087, milles käsitletakse toimeaine mankotseebi heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa, (1) ning mõista käesoleva apellatsioonkaebuse ja Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud välja apellantide kasuks või

mõista käesoleva apellatsioonkaebuse seotud kohtukulud välja apellantide kasuks ja saata asi tagasi Üldkohtule uue menetluse läbiviimiseks.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad oma apellatsioonkaebuse toetuseks viis väidet.

Esimene väide, et Üldkohus:

moonutas toimikus leiduvaid tõendeid ning jättis omakorda apellandid tegelikult ilma nende kaitseõigustest, leides, et keeldumine võtta arvesse andmeid endokriinseid häireid põhjustava mõju kohta oli põhjendamata;

jättis tähelepanuta apellantide väite lindudele ja imetajatele, sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele ja mullaorganismidele avalduvat ohtu ning toksikoloogilisi kontrollväärtusi puudutavate andmete hindamise puudumise kohta;

moonutas tõendeid, rikkus õigusnormi, tõlgendas ja/või kohaldas valesti määrust 844/2012 (2) ja/või kohtupraktikat õigusväidete laiendamise kohta;

jättis esitamata oma seisukoha ning põhjendused apellantide väidete kohta vahapealsete ja uute endokriinseid häireid puudutavate kriteeriumide kohta ja/või käsitlemata need omal algatusel;

rikkus õigusnormi, tõlgendas ja/või kohaldas valesti määrusest 844/2012 tulenevat menetlust avalike arutelude kohta;

tõlgendas ja/või kohaldas valesti määrusest 844/2012 tulenevat menetlust, mis puudutab kostja loa pikendamise aruande projekti esitamist enne, kui uueks referentliikmesriigiks olev Kreekale oma hindamise lõpetas.

Teine väide, et Üldkohus ei esitanud selgeid põhjendusi teise väite tagasilükkamise kohta.

Kolmas väide, et Üldkohus moonutas tõendeid ja tegi hindamisvea seoses otsusega, et kostjal ei olnud huvide konflikti, kui ta tegi ettepaneku toimeaine mankotseebi loa pikendamata jätmise kohta, ilma et ta oleks ära oodanud referentliikmesriigiks oleva Kreeka lõplikud teaduslikud seisukohad.

Neljas väide, et Üldkohtu arutluskäik seoses i) Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee arvamuse hindamisega on ekslik, ebaloogiline, vastuoluline ja õiguskindluse põhimõttega vastuolus, ii) kostja keeldumisega võtta arvesse uusi asjaolusid mankotseebi klassifitseerimise osas on ekslik, ebaloogiline ja vastuoluline ning iii) põhjendamata kaalu andmisega metaboliidi etüleentiokarbamiid mõjule on ebaloogiline ja vastuoluline ning olemasolevad tõendid seda ei toeta.

Viies väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, moonutas tõendeid ja tõlgendas valesti õiguspärase ootuse põhimõtet.


(1)  ELT 2020, L 423, lk 50.

(2)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT 2012, L 252, lk 26).