1.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (2), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklitega 187 ja 189 on vastuolus sellised õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas (nimelt WBTW artikli 48 § 2 ja artikkel 49 koostoimes 10. detsembri 1969. aasta kuningliku dekreedi nr 3, mis reguleerib sisendkäibemaksu mahaarvamist käibemaksu kohaldamisel (KB nr 3 van 10 december 1969, met betrekking tot de aftrekregeling voor de toepassing van de belasting over de toegevoegde waarde), artikliga 9, mille kohaselt kohaldatakse pikendatud (15-aastast) korrigeerimisperioodi olemasoleva ehitise ümberkujundamisel ainult siis, kui pärast tööde lõppu on riigisisese õiguse kriteeriumide alusel tegemist „uue ehitisega“ käibemaksudirektiivi artikli 12 tähenduses, kuigi olulisel määral ümberkujundatud ehitise (mida riigisiseses õiguses sätestatud halduskriteeriumide kohaselt ei loeta siiski „uueks ehitiseks“ artikli 12 tähenduses) majanduslik eluiga on identne uue ehitise majandusliku elueaga, mis on oluliselt pikem kui käibemaksudirektiivi artiklis 187 ette nähtud viieaastane periood, mis nähtub muu hulgas sellest, et tehtud ehitustöid on võimalik amortiseerida 33 aasta jooksul, mis vastab uue ehitise amortisatsiooniperioodile?

2.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklil 187 on vahetu õigusmõju, nii et 15-aastase korrigeerimisperioodi kohaldamisele saab tugineda maksukohustuslane, kes tegi ehitises töid, ilma et nende tööde tulemusel tuleks ümberkujundatud ehitist riigisisese õiguse kriteeriumide alusel lugeda „uueks ehitiseks“ käibemaksudirektiivi artikli 12 tähenduses, kusjuures need tööd on siiski seotud sellise majandusliku elueaga, mis on identne uue ehitise, millele kohaldatakse 15-aastast korrigeerimisperioodi, majandusliku elueaga?