1.

Kas direktiivi 2003/96 (2) artikli 14 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et viidatud sättes ette nähtud maksuvabastus on kohaldatav energiatoodete suhtes, mille puhul on tuvastatud, et neid tooteid kasutatakse liidu territoriaalvetes sõitva laeva kütusena – ja seda isegi siis, kui kõnealuse kasutamise ajal ei sisalda need energiatooted (käesoleval juhul gaasiõli) vähimas nõutavas koguses märgistusainet Solvent Yellow 124 –, kui maksuhalduril ei ole üht või mitut pidepunkti eeldada, et laeva omanik või käitaja või tema esindaja laeva pardal (kipper) osaleb seoses tema valduses oleva gaasiõliga aktsiisist kõrvalehoidmises, aktsiisiga maksustamise vältimises või muudes kuritarvitustes?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav: kas direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus on kindlaks tehtud, et siseveelaeva kütusetank sisaldab üksnes gaasiõli, mis pärineb seda gaasiõli maksuhalduri loal aktsiisivabalt vabasse ringlusse lubavalt kütusetarnijalt, tähendab tõsiasi, et gaasiõli ei sisalda vähimas nõutavas koguses märgistusainet Solvent Yellow 124, seda, et viidatud direktiivi artikli 7 lõike 2 punkti a alusel muutus aktsiis sissenõutavaks üksnes kõnealuse ajaliselt varasema vabasse ringlusse lubamise ajal?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on eitav ja kui kõnealuses olukorras on seega kohaldatav ka direktiivi 2008/118 (3) artikli 7 lõike 2 punkt b: kas liidu õiguses sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus, et direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 2 punkti b alusel sissenõutavaks muutunud aktsiis nõutakse viidatud direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti b alusel sisse kiprilt, kelle valduses aktsiisikaup on, ja seda ka juhul, kui sellel isikul ei olnud mingit alust kahelda selles, et kooskõlas liidu ja riigisiseste õigusnormidega tarniti gaasiõli aktsiisivabastuse alusel?

4.

Kas kolmandale küsimusele vastamisel on oluline, et kipper ei täida oma ülesandeid töösuhte raames, vaid on samal ajal ka laeva omanik?