28. detsembril 2022 esitatud hagi – Ordre des avocats à la cour de Paris ja Couturier versus nõukogu

(Kohtuasi T-798/22)

(2023/C 63/80)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Ordre des avocats à la cour de Paris (Pariis, Prantsusmaa), Julie Couturier (Paris) (esindaja: advokaat L. Donnedieu de Vabres)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tunnistada end pädevaks lahendama käesolevat tühistamishagi, leides, et tema pädevus teostada täielikku õiguspärasuse kontrolli ELTL artikli 215 alusel vastu võetud määruse üle, millega rakendatakse ÜVJP raames vastu võetud liidu seisukohti, ei ole mingil määral piiratud;

—	tunnistada nende hagi vastuvõetavaks ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel;

—

tühistada nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/1904, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 1 punkt 12 ja nõukogu 16. detsembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2474, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 1 punkt 13 osas, milles nendega asendatakse ja muudetakse vastavalt nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 5n lõiget 2 ja lõikeid 4–12 ning seejärel artikli 5n lõiget 2 ja lõikeid 4–11 õigusabiteenuste osutamisega seoses, kuna nimetatud artikkel 5n selle muudetud redaktsioonis

—	rikub ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustust,

—

rikub

—	advokaadi kutsesaladust, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7,

—	õigust saada advokaadilt „nõu“, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõiguga,

ilma et oleks austatud nende õiguste ja vabaduste olemust ning proportsionaalsuse põhimõtet, nagu seda nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõige 1,

—	mõista kohtukulud välja nõukogult vastavalt Üldkohtu põhikirja artiklile 134.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

Esimene väide, et on rikutud ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustust.

—

Hagejad väidavad, et nõukogu ei anna ühtegi selgitust üldise keelu kohta osutada õigusabiteenuseid hagita menetluses. Ainus selle üldise keeluga seotud põhjendus (määruse 2022/1904 põhjendus 19) koosneb tegelikult vaid asjaomaste teenuste lihtsast määratlusest ja mitte mingil juhul „akti andnud institutsiooni arutluskäigu“„selgest ja ühemõttelisest“ selgitusest, mida nõuavad nii Euroopa Kohus kui Üldkohus. Kuna see ei sisalda ühtegi selgitust selle keelu põhjuse ega selle kohta, kuidas see võimaldaks saavutada soovitud eesmärki, ei võimalda seega hagejatel teada saada võetud meetme põhjendusi ega pädeval kohtul teostada oma kontrolli.

Teine väide, et on rikutud advokaadi kutsesaladuse põhimõtet.

—

Hagejate sõnul on advokaat, kes soovib nõustada Venemaal asututud juriidilist isikut või üksust ja leiab, et selline nõustamine jääb määruse nr 833/2014 artikli 5n erandite alla, kohustatud taotlema eelnevalt pädevalt riigiasutuselt luba ja seega tegelikult avaldama talle teavet, mis on ometi täiesti konfidentsiaalne mitte ainult sisu osas, vaid ka nõustamise toimumist ja tema potentsiaalset klienti puudutavas osas. Selline advokaadi kutsesaladuse riive ei ole soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv ega ka selle eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalik.

Kolmas väide, et on rikutud õigust saada advokaadilt „nõu“.

—

Hagejate sõnul takistab määruse nr 833/2014 artikli 5n muudetud redaktsioon sellega, et võtab isikult tema õiguse saada õigusabi, tal teada saada oma õiguste ulatust ja olla võimeline otsustama, kas pöörduda pädeva kohtu poole. Kuid õigus lasta end nõustada peab kohtusse pöördumisel olema kaitstud vastavalt harta artiklile 47. See õiguse saada advokaadilt „nõu“ rikkumine ei ole soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv ega ka selle eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalik.