—

Tühistada määrus (EL) 2022/1273 (1) osas, milles sellega tühistatakse määruse (EL) 269/2014 (2) artikli 9 lõige 2 ja kehtestatakse hagejatele teabe esitamise kohustus;

—

mõista kohtukulud välja nõukogult.

1.

Esimese väite kohaselt on nõukogu ületanud piiravate meetmete valdkonnas talle antud pädevust. Hagejate sõnul ei ole teabe esitamise kohustus vajalik meede, et jõustada otsust 2014/145/ÜVJP (3), ja see säte piirab seega liikmesriikide pädevust rakendada piiravaid meetmeid. Lisaks ei olnud nõukogul pädevust ise kehtestada ja määratleda teabe esitamise kohustuse rikkumist, kuna see kohustus ei kuulu piirava meetme alla, ega ühtlustada karistusi, mida selle rikkumise eest määratakse.

2.

Teise väite kohaselt on võimu kuritarvitatud, kuna range tähtajaga kehtestatud teabe esitamise kohustus koos liikmesriikidele pandud kohustusega karistada selle kohustuse rikkumise eest karistuste korraga, mis seisneb nimelt konfiskeerimistes, võeti vastu ainsa eesmärgiga – või vähemalt määrava eesmärgiga – saavutada muu tulemus, kui see, mida oli väljendatud.

3.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna teabe esitamise kohustus ei olnud vajalik ning selle kohustuse rikkumisega kaasnevad tagajärjed on ebaproportsionaalsed määruse taotletud eesmärki arvestades.

4.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 4 ei ole selge ega täpne ning selle kohaldamine ei ole ootuspärane.