22.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/41


27. mail 2022 esitatud hagi – PH jt versus EKP

(Kohtuasi T-323/22)

(2022/C 318/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: PH, PI, PJ, PK (esindajad: advokaadid D. Hillemann, C. Fischer ja T. Ehls)

Kostja: Euroopa Keskpank (EKP)

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada ex tunc EKP 22. märtsi 2022. aasta otsus ECB-SSM-2022-EN-4 QLF-2020-0037, mis toimetati kätte samal päeval ja millega keelati hagejatel omandada olulisi osalusi, mis ulatuvad üle 50 % kapitalist ning hääleõigusi;

mõista kohtukulud välja EKP-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad 11 väidet.

1.

Esimene väide, mille kohaselt on Kreditwesengesetzi (krediidiasutuste seadus, edaspidi „KWG“) (1) § 2c lõike 1b punkti 1 „usaldusvääruse“ osas valesti kohaldatud.

Selle väite kohaselt on esitatud tõendid jäetud tähelepanuta, kasutatud lubamatuid hindamiskriteeriume ja hinnatud valesti fakte.

2.

Teine väide, et KWG § 2c lõike 1b punkti 4 on seoses „ametialase pädevusega“ õiguslikult valesti kohaldatud.

Selle väite kohaselt on aluseks võetud ebasobivad asjaolud ning jäetud arvesse võtmata esimese hageja kogemus.

3.

Kolmas väide, et KWG § 2c lõike 1b punkti 6 on õiguslikult valesti kohaldatud seoses „majandusliku usaldatavusega“.

Selle väite kohaselt puudub mõnel nõudel õiguslik alus ning kostja on omakapitali nõudeid valesti arvutanud.

4.

Neljas väide, et KWG § 2c lõike 1b punkti 2 on seoses „usaldatavusnõuete täitmisega“ õiguslikult valesti kohaldatud.

Neljas väide on suunatud strateegia määratlemise, riskivastutusvõime kindlaksmääramise ja tagamise menetluste, sisemise kontrollisüsteemi kehtestamise, töötajate koosseisu ja tegevuste tulevase edasiandmise vastu.

5.

Viies väide, et KWG § 2c lõike 1b punkti 5 on rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega seoses õiguslikult valesti kohaldatud.

Väites leitakse, et arvestatud ei ole võetud/kavandatud meetmeid, esitatud tõendeid ja seda, et puuduvad vihjed, mille alusel kahtlustama hakata.

6.

Kuues väide, et rikutud on nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013 (2) artiklit 19 ja põhjendust 75, võimu on kuritarvitatud ja on tehtud hindamisviga seoses sellega, et puudub alus ülevõetava panga omandamise loa andmisest keelduda.

Ette heidetakse esitatud tõendite ulatuse, kvaliteedi ja nende esitamise aja, samuti esimese hageja riskikalduvuse hindamist.

7.

Seitsmes väide, et arvesse ei ole võetud asjassepuutuvaid fakte ning tehtud on hindamisvigu.

Selle väite kohaselt ei ole võetud arvesse esitatud tõendeid, selgitusi ja teavet.

8.

Kaheksas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

Väite kohaselt puudus vajadus omandamist keelata ja arvesse võtmata on jäetud leebemad meetmed.

9.

Üheksas väide, et rikutud on hoolsuskohustust ja erapooletuse kohustust.

Väite kohaselt ei ole arvesse võetud esimese hageja tõendatult edukat äritegevust ja arvesse on võetud vaidlustatud otsuse jaoks ebaolulisi asjaolusid.

10.

Kümnes väide, et rikutud on EL põhiõiguste hartat.

Selle väite kohaselt on rikutud põhiõiguste harta artiklis 15 sätestatud elukutse valiku vabadust ning harta artiklis 16 ette nähtud konkurentsi- ja ettevõtlusvabadust.

11.

Üheteistkümnes väide, et rikutud on põhjendamiskohustust.

Viimane väide käsitleb esimese kolme hageja terviklikkust ja majanduslikku usaldatavust.


(1)  Gesetz über das Kreditwesen: Saksa seadusandluse viited on ära toodud hagiavalduses.

(2)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 83).