Portugali Vabariigi 30. novembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 21. septembri 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-95/21: Portugal versus komisjon

(Kohtuasi C-736/22)

(2023/C 94/21)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellant: Portugali Vabariik (esindajad: P. Barros da Costa, L. Borrego ja A. Soares de Freitas, keda abistavad advokaadid M. Gorjão-Henriques ja A. Saavedra)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu 21. septembri 2022. aasta otsus kohtuasjas T-95/21: Portugali Vabariik vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:567, millega jäeti rahuldamata Portugali Vabariigi hagi, millega viimane palus tühistada Euroopa Komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsuse C(2020) 8550 (final) abikava SA.21259 (2018/C) (ex 2018/NN) kohta, mida Portugal on rakendanud Madeira vabatsooni (ZFM) puhul – III kava (1), artikli 1 ja artiklid 4–6, ja

—	mõista Euroopa Komisjonilt välja kõik kohtukulud, sealhulgas Portugali Vabariigi kohtukulud ja kohtukulud, mis on seotud ajutiste meetmete võtmisega (T-95/21 R).

Väited ja peamised argumendid

Õigusnormi rikkumine ELTL artikli 108 lõike 1 ja määruse (EL) 2015/1589 (2) [artikli 1 punkti b alapunkti ii ja artiklite 21–23] kohaldamisel, kuna tegemist oli olemasoleva, mitte uue abiga

—

ZFMi III kava on olemasolev abikava (mitte aga uus abikava), mille komisjon kiitis heaks oma 2007. aasta ja 2013. aasta otsusega. Apellandi väitel rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta ei kohustanud komisjoni kohaldama ZFMi III kava suhtes olemasoleva abi kontrollimise menetlust, mis on sätestatud ELTL artikli 108 lõikes 1 ja määruse (EL) 2015/1589 artiklites 21–23.

Õigusnormi rikkumine, mis seisneb selles, et valesti on tõlgendatud tingimust, mis puudutab selle kasumi päritolu, mille suhtes kehtib juriidiliste isikute suhtes kohaldatava tulumaksu vähendamine, ning selles, et ZFMi III kava rakendati kooskõlas komisjoni 2007. aasta ja 2013. aasta otsusega ning ELTL artiklitega 107 ja 108

—

Apellandi arvates ei tohi tingimust, et kasum saadakse tegelikult ja füüsiliselt Madeiral toimunud tegevusest, tõlgendada nii, et arvesse tuleb võtta üksnes neid lisakulusid, mis ZFMis registreeritud ettevõtjatel tekivad selle äärepoolseima asukoha tõttu, kuna maksusoodustust saab kohaldada üksnes kasumi suhtes, mida saadakse nende lisakuludega otseselt seotud tegevusest, ning et välja tuleb jätta tegevus, millega väljaspool Madeirat rahvusvaheliselt tegelevad ZFMis litsentsi omavad ettevõtjad.

Õigusnormi rikkumine, mis on tingitud põhjenduste puudumisest ning ebapiisavatest ja vastuolulistest põhjendustest – Vastuolu OCDE rahvusvaheliste maksuõigusnormide ja mõistele „tegelikult ja füüsiliselt Madeiral toimunud tegevus“ antud tõlgenduse vahel

—	Üldkohus tegi vea, kuna ta ei selgitanud OCDE rahvusvaheliste (ja EL vastavate) maksuõigusnormide ja mõistele „tegelikult ja füüsiliselt Madeiral toimunud tegevus“ antud tõlgenduse vahelist kooskõla.

Õigusnormi rikkumine tingimuse „tegelikult ja füüsiliselt Madeiral toimunud tegevus“ tõlgendamisel, kuna arvesse ei võetud Euroopa Kohtu praktikat põhihuvide kese, kõrvalmõju (spillover effect) ja põhivabaduste kohta

—

Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta ei võtnud arvesse Euroopa Kohtu praktikat ettevõtja „põhihuvide kese“ kohta, selleks et tõlgendada väljendit „tegelikult ja füüsiliselt piirkonnas toimunud tegevus“. Üldkohus tõlgendas liidu õigusnorme valesti, mis on vastuolus liidu õiguse aluspõhimõtetega, eelkõige asutamisvabadusega ning isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõttega ELTL artiklite 45 ja järgnevad tähenduses, sealhulgas komisjoni otsustuspraktikaga riigiabi kohta äärepoolseimatele piirkondadele.

Õigusnormide rikkumised, mis on tingitud põhjenduste puudumisest ja ebapiisavatest põhjendustest, tõendite moonutamisest ja / või otsuse põhjenduste asendamisest – Töökohtade loomise ja säilitamise tingimus

—	Üldkohus leidis ekslikult, et komisjon ei nõudnud Portugali ametivõimudelt „täistööaja ekvivalendi“ ja „aasta tööühikute arvu“ meetodi kasutamist. Apellandi arvates on vaidlusalune otsus ja eelnev menetluse algatamise otsus kõnealuse tõlgendusega teravas vastuolus.

Teise võimalusena esitatud väide õigusnormi rikkumise kohta, mis seisneb töökohtade loomise ja säilitamise tingimuse vales tõlgendamises ja / või vastuolulistes või ebapiisavates põhjendustes

—

Apellant leiab, et ZFMi III kava tingimuse – mis puudutab töökohtade loomist ja säilitamist – hindamisel on vaidlusaluses otsuses rikutud õigusnormi, kuna otsusega kohaldatakse töökohtade määratlemise meetodeid „aasta tööühikute arvu“ ja „täistööaja ekvivalendi“ järgi, sest ZFMi kava puhul tuleb kasutada seda töökoha mõistet, mida reguleerivad riigisisesed tööõigusnormid.

Õigusnormi rikkumine, kuna riigisisesed ametivõimud teatasid komisjonile „meetodist, mis võimaldab kontrollida töökohtade tegelikkust ja püsivust“ III kava tähenduses

—

Vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud õigusnormi, kuna selles leitakse, et komisjon on pelgalt märkinud, et riigisisesed ametivõimud ei kasutanud meetodit, mis oleks võimaldanud kontrollida III kavast abi saanud isikute töökohtade tegelikkust ja püsivust, mistõttu jõudis komisjon vaid järeldusele, et „aasta tööühikute arvu“ ja „täistööaja ekvivalendi“ meetodite kriitikavaba kohaldamisega ei olnud töökohtade loomise ja säilitamise tingimus täidetud.

Õigusnormi rikkumine tõendamiskoormise ümberpööramise tõttu

—

Üldkohus pööras ümber tõendamiskoormise, kuna ta pani komisjonile kohustuse tõendada, et Portugali ametivõimud ei suutnud kontrollida deklareeritud töökohtade tegelikkust ja püsivust. Komisjon oleks pidanud tuvastama, millised ZFMis litsentsi omavad ettevõtjad said toetusi, mida väidetavalt kuritarvitati.

Vaidlustatud kohtuotsus rikub kaitseõigusi ja liidu õiguse üldpõhimõtteid

—	Vaidlustatud kohtuotsus rikub Portugali Vabariigi kaitseõigusi ja liidu õiguse üldpõhimõtteid, nagu õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõte.

(1) Komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsus abikava SA.21259 (2018/C) (ex 2018/NN) kohta, mida Portugal on rakendanud Madeira vabatsooni (ZFM) puhul – III kava.

(2) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).