1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (1) ja eelkõige [selle direktiivi] põhjendusi 4, 18, 34, 28 ja 29 ning artikli 3 punkti 2, artikleid 11, 12 ja 23, samuti ELTL artiklis 191 ning EÜ artiklis 174 sätestatud ettevaatuspõhimõtet ja inimeste tervise kaitse põhimõtet võib tõlgendada nii, et liikmesriigi riigisisesest seadusest tulenevalt on sellel liikmesriigil lubatud sätestada, et tervisekahju hindamine ei ole keskkonnakompleksloa (AIA) väljastamis ja läbivaatamismenetluse osa – käesoleval juhul [Consiglio dei Ministri (ministrite nõukogu, Itaalia) esimehe 2017. aasta dekreediga (DPCM)] – ning selle redaktsioonil võib puududa automaatne toime, mis avaldub pädeva asutuse poolt AIA/DPCMi läbivaatamismenetluses õigeaegselt ja tegelikult arvestamata jätmises, eriti juhul kui see annab vastuvõetamatule terviseohule viitavaid tulemusi seoses rahvastiku olulise osaga, keda saastavad heited mõjutavad; või kas direktiivi tuleb vastupidi tõlgendada nii, et: i) aktsepteeritavat riski inimeste tervisele saab hinnata epidemioloogilise teadusliku analüüsi põhjal; ii) tervisekahju hindamine peab olema AIA/DPCMi sisese väljastamis- ja läbivaatamismenetluse osa ning isegi selle kohustuslik eeldus ja eelkõige keskkonnakompleksloa väljastamise ja läbivaatamise pädevust omava ametiasutuse kohustusliku, tõhusa ja õigeaegse hindamise ese?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ja eelkõige põhjendusi 4, [15], 18, 21, 34, 28 ja 29 ning artikli 3 punkti 2, artikleid 11, 14, 15, 18 ja 23 võib tõlgendada nii, et liikmesriik peab oma riigisisesest seadusest tulenevalt sätestama, et keskkonnakompleksluba (siin AIA 2012, DPCM 2014, DPCM 2017) peab alati arvestama kõiki heidet tekitavaid aineid, mida teaduslikult peetakse kahjulikeks, kaasa arvatud tahked peenosakesed PM10 ja PM2,5, mis pärinevad hindamise esemeks olevast käitisest; või kas direktiivi saab tõlgendada nii, et keskkonnakompleksluba (luba andev haldusakt) peab hõlmama ainult saastavaid aineid, mis a priori tulenevad tööstustegevuse laadist ja liigist?

3.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ja eelkõige põhjendusi 4, 18, 21, 22, 28, 29, 34, ja 43 ning artikli 3 punkte 2 ja 25, artikleid 11, 14, 16 ja 21 võib tõlgendada nii, et liikmesriik võib juhul, kui esineb tööstustegevust, mis ohustab tõsiselt ja oluliselt keskkonna terviklikkust ja inimeste tervist, riigisisese seaduse alusel edasi lükata tähtaja – mis anti käitajale tööstustegevuse väljastatud loaga vastavusse viimiseks, rakendades selles ette nähtud meetmeid ja keskkonna- ning tervisekaitsetegevusi – ligikaudu seitsmeks ja pooleks aastaks alates alguses määratud tähtajast ning kogukestusega üksteist aastat?