16.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/25


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 30. septembril 2022 – Société BP France versus Ministre de l’Économie, des Finances et de la Souveraineté industrielle et numérique

(Kohtuasi C-624/22)

(2023/C 15/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Société BP France

Vastustaja: Ministre de l’Économie, des Finances et de la Souveraineté industrielle et numérique

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2009/28/EÜ (1) artiklite 17 ja 18 ning direktiivi 2018/2001 (2) (EL) artikli 30 sätteid tuleb tõlgendada nii, et massibilansil põhinevate seiremehhanismide ja nendes ette nähtud riiklike või vabatahtlike süsteemide eesmärk on üksnes hinnata ja tõendada toorainete ja biokütuste ning nende segude säästlikkust, ning seega ei ole nende eesmärk reguleerida koostootmisest pärinevates lõpptoodetes sisalduva taastuvatest allikatest pärineva energia osakaalu seiret ja jälgitavust, ning sellest tulenevalt ühtlustada sellistes toodetes sisalduva energia arvessevõtmist eesmärkidel, millele on osutatud direktiivi 2009/28 artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c ning direktiivi 2018/2001 artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c.

2.

Kas juhul, kui vastus eelmises punktis esitatud küsimusele on eitav, on samade sätetega vastuolus, kui liikmesriik nõuab selleks, et määrata kindlaks hüdrogeenitud taimsete õlide (HVO) kogus, mis sisestatakse laoarvestusse, mida ettevõtjad peavad pidama biokütuste lisamisega seotud ergutusmaksu kohaldamiseks selles riigis sel juhul, kui kalendriaasta jooksul tarbimisse lubatud kütuses sisalduv taastuvenergia osakaal on transpordisektoris kehtestatud riiklikust taastuvenergia sisalduse sihtmäärast väiksem, teises liikmesriigis koostootmise abil toodetud hüdrogeenitud taimseid õlisid (HVO) sisaldava mootorikütuse esimesse riiklikku maksulattu vastuvõtmisel hüdrogeenitud taimsete õlide (HVO) sisalduse määramiseks füüsikalise analüüsi teostamist, ning seda ka juhul, kui tehas, kus see kütus toodeti, kasutab komisjoni poolt tervikliku korrana tunnustatud vabatahtliku süsteemi raames sertifitseeritud massibilansi süsteemi?

3.

Kas liidu õigusega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 34 sätetega on vastuolus selline liikmesriigi meede, nagu on kirjeldatud [teises küsimuses], kui ühelt poolt selle liikmesriigi territooriumil asuvas rafineerimistehases koostootmise abil toodetud biokütust sisaldava mootorikütuse puhul ei ole nõutav kütuse vahetult tehasest väljumisel tarbimisse andmisel sellise füüsikalise analüüsi teostamine, ja teiselt poolt see liikmesriik lubab selleks, et tõendada maksu määramise aluseks olevat biokütuse sisaldust tollijärelevalve all olevast tehasest või riiklikust maksuasutusest väljumisel, võib teatud perioodi kohta väljastatavate biokütuse sisalduse sertifikaatide seas kasutada ka hinnangut, mis on tehtud selle asutuse või tehase eksporditava või väljaspool transpordisektorit tarbimisse lubatud toodangu keskmise kuupõhise biokütuse sisalduse alusel.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 140, lk 16).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT 2018, L 328, lk 82).