1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (1) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 24 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et väljend „menetluste puhul, mis seonduvad patentide […] registreerimise või kehtivusega, olenemata sellest, kas küsimus tõusetub hagi või vastuväite vormis“ tähendab, et liikmesriigi kohus, kes on tunnistanud end nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 alusel pädevaks lahendama patendist tulenevate õiguste rikkumist käsitlevat vaidlust, ei ole enam pädev rikkumise asja menetlema, kui esitatakse vastuväide, milles väidetakse, et vaidlusalune patent on tühine, või tuleb seda sätet tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtul puudub vaid pädevus lahendada patendi tühisuse vastuväidet.

2.

Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab see, kas riigisisene õigus sisaldab patendiseaduse (Patentlagen) § 61 teises lõigus sätestatutega sarnaseid sätteid, mis tähendab, et õiguste rikkumise menetluses esitatud tühisuse vastuväite lahendamiseks peab kostja esitama eraldi tühisuse tuvastamise hagi?

3.

Kas Brüsseli I määruse (2) artikli 24 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav kolmanda riigi kohtule, see tähendab käesoleval juhul nii, et see annab Türgi kohtule erandliku pädevuse Euroopa patendi selle osa suhtes, mis on seal tunnustatud?