25. juunil 2021 esitatud hagi – Portigon versus SRB

(Kohtuasi T-360/21)

(2021/C 320/59)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Portigon AG (Düsseldorf, Saksamaa) (esindajad: advokaadid D. Bliesener, V. Jungkind ja F. Geber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 14. aprilli 2021. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2021. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2021/22) hagejat puudutavas osas;

—	peatada menetlus Üldkohtu kodukorra artikli 69 punktide c ja d kohaselt kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohtuasjades T-413/18 (1), T-481/19 (2), T-339/20 (3) ja T-424/20 (4) ning C-664/20 P (5) või kuni need menetlused lõpetatakse muul viisil;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

Esimene väide: hagejalt kriisilahendusfondi maksete tegemise nõudmisega on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 806/2014 (6), nõukogu rakendusmäärust (EL) 2015/81 (7) ja EL toimimise lepingut

—	Kostja pani hagejale õigusvastaselt osamakse tasumise kohustuse, sest määrus nr 806/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL (8) ei näe kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ette osamakse tasumise kohustust.

—

Seadusandja ei oleks tohtinud osamakse tasumise kohustust põhjendada ELTL artikliga 114, sest puudub seos siseturuga. Osamaksete süsteemi ühtlustamine liidu tasandil ei hõlbustata turult lahkunud krediidiasutuste või investeerimisühingute jaoks põhivabaduste teostamist ega kõrvaldata märkimisväärseid konkurentsimoonutusi.

—	Kostja eksis, pannes hagejale osamaksete tasumise kohustuse, sest asjaomane krediidiasutus ei puutu kokku riskidega, asutuse kriisilahendus on määruse nr 806/2014 kohaselt välistatud ning asutusel ei ole finantssüsteemi stabiilsuse jaoks mingit tähendust.

—	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/63 (9) on vastuolus ELTL artikliga 114 ja direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikega 7, sest tegemist on osamaksete arvutamise olemusliku osaga (ELTL artikli 290 lõike 1 teine lause).

2.	Teine väide: rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punkti c ja artiklit 47, sest arvutusmeetod ei võimalda täielikult põhjendada osamakse arvutamist. Delegeeritud määrus (EL) 2015/63 on osaliselt kehtetu.

3.	Kolmas väide: rikutud on harta artikleid 16 ja 20, sest hageja erilise olukorra tõttu rikub vaidlustatud otsus üldist võrdsuspõhimõtet ja põhiõigust ettevõtlusvabadusele.

Neljas väide: rikutud on olulisi menetlusnorme ja võib-olla ka rakendusmääruse (EL) 2015/81 artikli 5 lõiget 1, sest ei ole kindel, kas SRB otsus on kinnitatud. Peale selle ei selgitanud kostja piisavalt asjaolusid, ei kuulanud enne SRB otsuse tegemist ära hagejat ega põhjendanud oma otsust piisavalt.

5.	Viies, täiendavalt esitatud väide: liiga kõrge sihttaseme kindlaksmääramisega on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 69 lõiget 1, sest kostja ei oleks tohtinud määrata kõrgemat sihttaset kui 55 000 000 000 eurot.

6.	Kuues, täiendavalt esitatud väide: rikutud on määruse nr 806/2014 artikli 70 lõiget 2 koosmõjus direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikega 7, sest osamakse suuruse arvutamisel oleks kostja pidanud asjaomastest kohustustest jätma välja riskivabad kohustused.

7.	Seitsmes, täiendavalt esitatud väide: rikutud on määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõiget 6 koosmõjus delegeeritud määruse 2015/63 artikli 5 lõigetega 3 ja 4, sest hageja osamaksete suuruse arvutamisel lähtus kostja ekslikult hageja tuletislepingute brutoväärtusest.

8.	Kaheksas, täiendavalt esitatud väide: rikutud on määruse nr 806/2014 artikli 70 lõiget 6 koosmõjus delegeeritud määruse 2015/63 artikli 6 lõike 8 punktiga a, sest kostja käsitas hagejat ebaõigelt kui restruktureerimisel olevat krediidiasutust.

(1) ELT 2018, C 294, lk 41.

(2) ELT 2019, C 305, lk 60.

(3) ELT 2020, C 240, lk 34.

(4) ELT 2020, C 279, lk 70.

(5) ELT 2021, C 44, lk 35.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1)

(7) Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/81, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).

(9) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).