28.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 119/2

TULETADES MEELDE,

et 2002. aasta märtsis Barcelonas kohtunud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010”, millega loodi Lissaboni strateegia raames üleeuroopalisele koostööle hariduse ja koolituse alal esimest korda tugev raamistik, mille aluseks on ühised eesmärgid ja esmaseks sihiks toetada riiklike haridus- ja koolitussüsteemide parandamist ELi tasandi täiendavate vahendite, vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise kaudu avatud koordinatsioonimeetodit kasutades,

ning TUNNUSTADES,

et eespool nimetatud tööprogrammi kohane koostöö, mis hõlmab ka Kopenhaageni protsessi ja algatusi Bologna protsessi raames, on viinud märkimisväärse eduni, eelkõige elukestva õppe riiklike reformide, kõrghariduse kaasajastamise ning kvaliteeti, läbipaistvust ja liikuvust edendavate ühiste Euroopa vahendite väljatöötamise toetamiseks, kuid siiski eksisteerivad endiselt olulised väljakutsed, mis tuleb lahendada, kui Euroopa soovib jõuda oma eesmärgini saada kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas;

1.

haridusel ja koolitusel on oluline roll Euroopa ja Euroopa kodanike ees täna ja järgnevatel aastatel seisvate paljude sotsiaalmajanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja tehnoloogiliste väljakutsete käsitlemisel;

2.

tõhus investeerimine inimkapitali haridus- ja koolitussüsteemide kaudu on tähtis osa Euroopa strateegiast säästliku ja teadmistepõhise majanduskasvu ning tööhõive kõrge taseme saavutamiseks, mis on ka Lissaboni protsessi eesmärgiks, edendades samal ajal isiklikku eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust;

1.

hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö ajakohastatud strateegiline raamistik, mis tugineb tööprogrammi „Haridus ja koolitus” raames tehtud edusammudele, väärtustab Euroopa mitmekesisust ja sellest tulenevaid ainulaadseid võimalusi ning austab täiel määral liikmesriikide vastutust oma haridussüsteemide osas ja võiks samas veelgi tõhustada sellise koostöö tõhusust ning anda liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemidele jätkuvalt kasu ja toetust kuni 2020. aastani;

2.

haridus ja koolitus on olulisel määral aidanud kaasa Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Oodates selle protsessi edasisi arenguid, tuleks seega jätkata jõupingutusi, et tagada hariduse ja koolituse jätkuvalt tugev integreeritus laiemasse strateegiasse. Samuti on väga oluline see, et üleeuroopaline koostöö jääks endiselt piisavalt paindlikuks, et reageerida nii praegustele kui tulevastele, sealhulgas ka pärast 2010. aastat uue strateegia raames tekkivatele väljakutsetele;

1.

kuni 2020. aastani peaks Euroopa koostöö peamine eesmärk olema toetada haridus- ja koolitussüsteemide täiendavat arendamist liikmesriikides, mille eesmärk on tagada:

2.

selliseid eesmärke tuleks vaadelda ülemaailmses perspektiivis. Liikmesriigid tunnistavad, kui oluline on avatus kogu maailmale kui eeldus ülemaailmseks arenguks ja heaoluks, mis aitab tipptasemel ja atraktiivsete haridus-, koolitus- ja teadustöövõimaluste tagamise kaudu saavutada Euroopa Liidul oma eesmärk saada maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks;

3.

üleeuroopaline koostöö hariduse ja koolituse vallas kuni 2020. aastani peaks toimuma strateegilises raamistikus, mis hõlmab elukestva õppe osana kõiki haridus- ja koolitussüsteeme. Elukestvat õpet peaks pidama kogu raamistiku aluseks olevaks põhimõtteks, mille eesmärgiks on hõlmata õpet kõikides kontekstides (formaalne, mitteformaalne, informaalne) ja kõikidel tasanditel: väikelaste haridusest ja koolidest kõrghariduse, kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuõppeni.

Konkreetsemalt tuleks raamistikus käsitleda nelja järgmist strateegilist eesmärki (üksikasjalik ülevaade on esitatud allpool):

4.

kehtestatud eesmärkide saavutamise nimel tehtud edusammude perioodiline jälgimine aitab olulisel määral kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamisele. Eespool kirjeldatud strateegiliste eesmärkidega peaksid 2010.–2020. aastal kaasnema näitajad ja Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemed („Euroopa sihttasemed”), mis on esitatud käesoleva dokumendi I lisas. Kehtivatele sihttasemetele tuginedes aitavad need mõõta üldist edu Euroopa tasandil ning näidata juba saavutatut.

1.

püüdes saavutada eespool nimetatud strateegilisi eesmärke ning aidata seeläbi tõhusalt kaasa riiklikele reformidele, tuleks kuni 2020. aastani järgida järgmiseid põhimõtteid.

2.

Avatud koordinatsioonimeetodi edukus hariduse ja koolituse vallas oleneb liikmesriikide poliitilisest pühendumisest ning tõhusatest töömeetoditest Euroopa tasandil. Sellest vaatenurgast ning suuremat paindlikkust silmas pidades peaksid üleeuroopalise koostöö raames kasutatavad töömeetodid põhinema järgmistel põhimõtetel:

3.

Nõukogu võib strateegilise raamistiku, sealhulgas sihttasemed ja töömeetodid üle vaadata ning neid vajadusel muuta, võttes arvesse mis tahes olulisemaid uusi arenguid Euroopas, eelkõige ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia kohta 2010. aastale järgnevaks ajaks tehtavaid otsuseid;

1.

tegema komisjoni toetusel ja avatud koordinatsioonimeetodit kasutades vastavalt käesolevatele järeldustele koostööd selle nimel, et tõhustada üleeuroopalist koostööd hariduse ja koolituse vallas ajavahemikul kuni 2020. aastani, tuginedes eespool nimetatud neljale strateegilisele eesmärgile, põhimõtetele ja töömeetoditele ning iga töötsükli jaoks kokku lepitud prioriteetsetele valdkondadele (esimese tsükli (2009–2011) prioriteetsed valdkonnas on esitatud käesoleva dokumendi II lisas)

2.

kaaluma riikide prioriteetidele tuginedes selliste meetmete vastuvõtmist, mis on suunatud strateegilises raamistikus toodud eesmärkide saavutamisele ning aitavad kaasa käesoleva dokumendi I lisas kindlaks määratud Euroopa sihttasemete kollektiivsele saavutamisele. Kaaluma, kas riiklike haridus- ja koolituspoliitikate väljatöötamisel oleks võimalik saada inspiratsiooni vastastikusest õppest Euroopa tasandil;

1.

tegema liikmesriikidega ajavahemikul kuni 2020. aastani koostööd käesoleva raamistiku raames ning liikmesriike seejuures toetama, tuginedes eespool kirjeldatud neljale strateegilisele eesmärgile, töömeetoditele ja sihttasemetele ning samuti kokkulepitud prioriteetsetele valdkondadele, mis on esitatud vastavalt käesoleva dokumendi I ja II lisas;

2.

uurima, mil määral on täidetud käesoleva raamistiku eesmärke, eelkõige ühiste eduaruannete kaudu. Lisaks sellele viima 2010. aastal läbi hindamise edusammude kohta, mis on tehtud tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” raames vastu võetud sihttasemete saavutamisel;

3.

töötama ettepanekutega, milles pakutakse välja võimalikke sihttasemeid liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja keeleõppe vallas vastavalt I lisas esitatule;

4.

tegema liikmesriikidega koostööd, et uurida, kuidas parandada kehtivaid sihttasemeid, sealhulgas varakult õpingud või koolituse katkestanud isikuid puudutavaid sihttasemeid, ning andma nõukogule 2010. aasta lõpuks aru selle kohta, kui palju võiks nõukogu poolt 2007. aasta mais vastu võetud näitajate ja sihttasemete sidusat raamistikku (4) muuta, et tagada selle kooskõla käesoleva raamistiku kohaste strateegiliste eesmärkidega. Selles kontekstis tuleks erilist tähelepanu pöörata loovuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnale.