52008PC0101

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.2.2008

KOM(2008) 101 lõplik

2008/0041 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

[…],

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus käsitletakse Schengeni piirieeskirjade vajalikke muudatusi, et tagada viisainfosüsteemi (VIS) tõhus kasutamine välispiiril. Ettepaneku eesmärk on kehtestada ühised eeskirjad viisainfosüsteemi kohustuslikuks kasutamiseks välispiiril ja seega arendada edasi Euroopa Liidu integreeritud piirihaldussüsteemi.

- Üldine taust

Selleks et kehtestada välispiiril asuvates piiripunktides toimuvaid kontrolle ning patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad tingimused, kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad, võeti 15. märtsil 2006 vastu isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad). Kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikli 7 lõikega 3 tuleb kõigil kolmandate riikide kodanikel läbida välispiiril põhjalik kontroll.

Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu …. määruse (EÜ) nr xx/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist andmevahetust lühiajaliste viisade kohta („viisainfosüsteemi määrus”)[1]. Komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega[2].

Viisainfosüsteemi määruses määratletakse VISi eesmärk, funktsioon ning ülesanded, kusjuures ühiste konsulaarjuhiste muutmine annab liikmesriikidele õigusliku aluse viisataotlejate kohustuslike biomeetriliste andmete kontrollimiseks ning loob võimaluse liikmesriikidevaheliseks koostööks, näiteks luues ühised viisataotluskeskused.

Viisainfosüsteemi üldine eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist. Lisaks peaks viisainfosüsteem lihtsustama kontrolli välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas pettusevastast võitlust.

Kooskõlas viisainfosüsteemi määruse artikliga 18 on piirivalvuritel viisainfosüsteemile juurdepääs otsingute teostamiseks viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga üksnes viisaomaniku isikusamasuse kontrollimiseks. Kuni kolm aastat pärast viisainfosüsteemi tegevuse algust võib otsingut teostada ainult viisakleebise numbri alusel. Kolmeaastast ajavahemikku võib vähendada, kui on tegemist õhupiiriga.

Kontrolli tõhustamiseks välispiiril on viisainfosüsteemi kasutamine olulise tähtsusega. Ainult biomeetriliste andmete kontrolli põhjal saab kindlalt väita, et Schengeni alale siseneda sooviv isik on see isik, kellele viisa on välja antud. Seepärast peaksid piirivalvurid iga viisaomaniku puhul viisainfosüsteemis süstemaatiliselt päringuid tegema, sealhulgas kontrollima biomeetrilisi andmeid.

Samas viisainfosüsteemi määrus ei sisalda ega saagi sisaldada sätteid, mis kohustaks viisainfosüsteemi välispiiril kasutama. Käesoleva ettepaneku eesmärk on viisainfosüsteemi määrust täiendada ühiste eeskirjadega, muutes selleks Schengeni piirieeskirju, et tagada välispiiril viisainfosüsteemi tõhus ja ühtne kasutamine. Ühise korra puudumisel võivad ebaseaduslikud sisserändajad ja kurjategijad selliseid piiripunkte, kus viisainfosüsteemi süstemaatiliselt ei kasutata, ära kasutada.

Viisainfosüsteemis süstemaatiline päringute tegemine välispiiril on eelduseks, mis võimaldab viisataotluse esitamisel suuremat paindlikkust: eespool nimetatud komisjoni ettepanekus ühiste konsulaarjuhiste muutmiseks nähakse ette, et 48 kuu jooksul tehtavate korduvate viisataotluste korral võib biomeetrilisi andmeid taaskasutada ja kopeerida viisainfosüsteemi salvestatud eelmisest taotlusest. Selline kord säilitab paindlikkuse heausksete taotlejate jaoks, kes vabastatakse isiklikult konsulaati tulemise kohustusest. Selle korra aluseks oli eeldus, et kõiki viisaomanikke kontrollitakse välispiiril, tagades võimalike viisarikkumiste avastamise. Kui viisainfosüsteemi välispiiril süstemaatiliselt ei kasutata, tuleks konsulaadis biomeetrilisi andmeid koguda iga kord, kui uut viisat taotletakse.

Viisainfosüsteemi järkjärguline kasutuselevõtt eri piirkondade konsulaatides

Viisainfosüsteemi määruse artiklis 48 nähakse ette mehhanism viisainfosüsteemi järkjärguliseks kasutuselevõtuks eri piirkondade konsulaatides. Kooskõlas nõukogu 2. detsembri 2005. aasta järeldustega võetakse viisainfosüsteem esmalt kasutusele Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkondade konsulaaresindustes. Viisainfosüsteemi kasutuselevõtuga peavad esimese piirkonna konsulaadid viisainfosüsteemi andmebaasi koguma ja edastama kõigi esimese piirkonna viisataotluste puhul need andmed, mis on sätestatud viisainfosüsteemi määruse artikli 5 lõikes 1. See teave hõlmab ka viisataotlejate sõrmejälgi. Komisjon määrab kindlaks kuupäeva, millest alates muutub viisainfosüsteemi määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe, sealhulgas viisataotlejate sõrmejälgede edastamine kohustuslikuks ka teistes piirkondades.

Enne seda kuupäeva võivad liikmesriigid alustada teistes asjaomastes piirkondades andmete kogumist ja edastamist viisainfosüsteemi kooskõlas viisainfosüsteemi määruse artikli 48 lõikega 3, salvestades vähemalt taotleja tähtnumbrilised andmed ja fotod, nagu osutatud viisainfosüsteemi määruse artikli 5 lõike 1 puntides a ja b.

Viisainfosüsteemi järkjärgulise kasutuselevõtu ja viisainfosüsteemi määruse artikli 48 lõikes 3 sätestatud võimaluse tulemusena on ringluses järgmised viisade liigid:

a) viisad, mis on välja antud piirkonnas, kus viisainfosüsteemi kasutamine on kohustuslik, sisaldades üldjuhul ka sõrmejälgi;

b) viisad, mis on välja antud piirkonnas, kus viisainfosüsteem ei ole veel kasutusele võetud, kuid kus üks või mitu liikmesriiki on alustanud andmete, sealhulgas sõrmejälgede kogumist ja salvestamist viisainfosüsteemi;

c) viisad, mis on välja antud piirkonnas, kus viisainfosüsteem ei ole veel kasutusele võetud, kuid kus üks või mitu liikmesriiki on alustanud andmete, välja arvatud sõrmejälgede kogumist ja salvestamist viisainfosüsteemi (seega ainult tähtnumbrilised andmed ja fotod);

d) viisad, mis on välja antud piirkonnas, kus viisainfosüsteem ei ole veel kasutusele võetud ning kus liikmesriigid ei ole alustanud andmete kogumist ja salvestamist viisainfosüsteemi;

e) viisad, mis on välja antud enne viisainfosüsteemi määruse kohaldamise alustamist.

Tuleb märkida, et pärast viisainfosüsteemi kasutuselevõtu lõpuleviimist jäävad teatavaks ajavahemikuks ringlusse ka ilma biomeetriliste andmeteta viisad, nt enne seda kuupäeva välja antud mitmekordsed viisad.

Viisainfosüsteemi kasutamine välispiiril:

Järgmises tabelis on esitatud teave, mis on kättesaadav piirivalvuritele viisainfosüsteemis otsingute tegemiseks viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga, ning meetmed, mida tuleb võtta.

[pic]

Viisainfosüsteemi kasutamine välispiiril – üleminekuperiood ja päringuvõimalused

Viisainfosüsteemi määruse artikli 18 lõikes 2 sätestatud üleminekuperioodi jooksul on viisainfosüsteemis päringute tegemiseks kaks võimalust: kas viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga või ainult viisakleebise numbri alusel. Mõlemal juhul küsitakse viisainfosüsteemis päringu alustamisel esmalt vähemalt viisakleebise numbrit.

Otsingu tegemine viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga oleks kasutu, kui viisainfosüsteemis ei oleks sõrmejälgi, mida viisaomaniku sõrmejälgedega võrrelda. Seepärast üleminekuperioodi jooksul peaks viisainfosüsteem pärast viisakleebise numbri kontrollimist viivitamata andma teavet mitte ainult selle kohta, kas viisainfosüsteemis on asjaomase viisa kohta teavet, vaid ka selle kohta, kas kõnealuse viisa puhul on viisataotlustoimikus ka sõrmejäljed. Kui viisaomanik on sõrmejälgede andmise kohustusest vabastatud, nt diplomaadid, väikelapsed ja inimesed, kellel puuduvad käed või kelle sõrmejälgi ei ole võimalik füüsiliselt võtta, ei ole andmed selliste isikute kohta viisainfosüsteemis kättesaadavad. Sellisel juhul peaks viisainfosüsteem andma teabe „sõrmejäljed viisainfosüsteemis puuduvad”[3].

Järgmises tabelis on esitatud teave, mis on kättesaadav piirivalvuritele viisainfosüsteemis otsingute tegemiseks üleminekuperioodi jooksul, ning meetmed, mida tuleb võtta.

[pic]

Selleks et piirivalvurid saaksid hinnata, kas isik täidab liikmesriikide territooriumile sisenemise tingimusi, peab piirivalvuritel olema juurdepääs täielikule teabele viisainfosüsteemi kasutuselevõtu ja liikmesriikide kohta, kes rakendavad viisainfosüsteemi ühepoolselt kooskõlas viisainfosüsteemi määruse artikli 48 lõike 3 teise lausega.

Seepärast tuleb piirivalvuritele kättesaadavaks teha viisainfosüsteemi määruse (avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ) artikli 48 lõike 5 kohased teatised ja teave liikmesriikide kohta, kes rakendavad artikli 48 lõike 3 kohaseid sätteid. Tehakse ettepanek selle teabe lisamiseks piirivalvurite praktilise käsiraamatu (C(2006) 5186) lisasse, mis on elektrooniliselt kättesaadav CIRCA veebilehel.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr xx/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist andmevahetust lühiajaliste viisade kohta (viisainfosüsteemi määrus).

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Liikmesriikidega konsulteeriti (nõukogu piiride töörühma raames) viisainfosüsteemi ja piiride küsimustes ning viisainfosüsteemi välispiiril kasutamise kohustuslikuks muutmise küsimustes. Liikmesriigid vastasid, et viisainfosüsteemi tuleks piiripunktides kasutada ning biomeetriliste andmete lugejad peaksid samuti olema kättesaadavad; see hõlmaks viisakleebise numbri ja viisaomaniku sõrmejälgede üheaegset kontrolli.

Liikmesriigid leidsid, et viisainfosüsteemi kohustuslik kasutamine välispiiril on teostatav ja kõigis olukordades vajalik, kui sealhulgas kasutatakse ka mõlemat päringuvõimalust (viisakleebise number ja sõrmejäljed). Mõned kahtlesid siiski selles, kas päringuid on võimalik teha kiiresti ja usaldusväärselt, eriti kui kasutatakse kaasaskantavaid seadmeid (nt autodes või rongides). Selle seisukoha kohaselt on viisainfosüsteemi kohustuslik kasutamine teostatav vaid siis, kui tehnoloogia areng suudab usaldusväärselt toetada kaasaskantavate seadmete kasutamist kiire andmeedastuse ja usaldusväärse kontrollimisega.

Nõukogu ja parlamendiga peetud viisainfosüsteemi määrust käsitlevate arutelude ja kokkulepitud kompromissteksti põhjal leiab komisjon, et kompromissi tuleks mõista selliselt, et viisainfosüsteemi kasutamine välispiiril peaks olema kohustuslik ning et pärast üleminekuperioodi lõppemist tuleks mõlemat päringuvõimalust kasutada. Tuleb rõhutada, et kooskõlas viisainfosüsteemi määruse artikli 50 lõikega 5 peab komisjon esitama aruande tehniliste edusammude kohta sõrmejälgede kasutamisel välispiiril ja selle mõju kohta otsingute kestusele viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga ja selle kohta, kas kõnealuse otsingu oodatav kestus hõlmab ülemäärast ooteaega piiripunktides.

- Mõju hindamine

Viisainfosüsteemi määruse mõju hindamine põhineb seisukohal, et „vajakajäämised viisadega kauplemise ja pettuse vastu võitlemisel ning kontrolli läbiviimisel põhjustavad vajakajäämisi ka seoses liikmesriikide sisejulgeolekuga. Kurjategijad ja kuritegudes kahtlustatavad isikud võivad saada viisa või võimaluse võltsitud viisat kasutada Schengeni alasse sisenedes. Terrorismi või organiseeritud kuritegevusega seotud isikute puhul on teada, et nad tavaliselt ei reisi oma nime all, vaid muudavad isiklikke andmeid selliselt, et nende isikut oleks raske tuvastada.” Piirikontrolli puhul jõutakse mõju hindamisel järeldusele, et biomeetriliste andmete kasutuselevõtt viisainfosüsteemis peaks eeldatavasti piirikontrolli tõhusust märkimisväärselt parandama. Biomeetriliste andmete kasutamine tagaks selle, et viisaga reisiv isik on sama isik, kellele viisa välja anti, võimaldades seega tuvastada reisija isiku.

Eespool nimetatud piirikontrolli tõhususe märkimisväärse paranemise eelduseks on viisainfosüsteemi süstemaatiline kasutamine välispiiril tehtava piirikontrolli käigus.

Viisainfosüsteemis süstemaatiline päringute tegemine välispiiril on eelduseks, mis võimaldab viisataotluse esitamisel suuremat paindlikkust.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Viisainfosüsteem sisaldab teavet, mis on asjakohane välispiiril tehtavate kontrollide puhul. Sellega seoses tuleb viisainfosüsteemi määrust täiendada, lisades Schengeni piirieeskirjadesse viisainfosüsteemi kasutamist välispiiril käsitlevad eeskirjad.

- Õiguslik alus

Määruse õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkt a, sest selle ettepanekuga muudetakse Schengeni piirieeskirju, mis põhinevad nimetatud artiklil, täpsustatakse liikmesriikide välispiiride ületamisega seotud meetmeid ning töötatakse välja normid ja kord, mida liikmesriigid järgivad isikute kontrollimisel sellistel piiridel.

- Subsidiaarsuse põhimõte

EÜ asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti a kohaselt on ühendusel õigus võtta liikmesriikide välispiiride ületamisega seotud meetmeid. Praegusi ühenduse sätteid liikmesriikide välispiiride ületamise kohta (st Schengeni piirieeskirju) tuleb muuta, et võtta arvesse viisainfosüsteemi loomist, sest viisainfosüsteemi kohustuslikku kasutamist välispiiril käsitlevate ühtsete eeskirjade kehtestamiseks on vaja ühist korda.

Seepärast ei suuda liikmesriigid üksi ettepaneku eesmärke piisavalt saavutada.

- Proportsionaalsuse põhimõte

EÜ asutamislepingu artiklis 5 on sätestatud, et ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse lepingu eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva ühenduse meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama ettepanekuga saavutada soovitud eesmärke ja meetme võimalikult tõhusat rakendamist. Tehtud ettepanek – Schengeni piirieeskirjade muutmine - kujutab endast Schengeni acquis ´ edasiarendamist, et tagada ühiste eeskirjade ühesugune kohaldamine kõigi Schengeni liikmesriikide välispiiridel. Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Muud õigusaktid ei ole piisavad järgmistel põhjustel:

Käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust. Lisaks peab viisainfosüsteemi kasutamine isikute kontrollimisel välispiiril olema kohustuslik kõikidele liikmesriikidele ning seega saab õigusaktiks valida vaid määruse.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. TÄIENDAV TEAVE

- Osalemine

Käesolev ettepanek põhineb Schengeni acquis 'l. Seepärast tuleb võtta arvesse järgmisi erinevate protokollidega seotud tagajärgi:

Island ja Norra:

Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingus, mis käsitleb nende riikide kaasamist Schengeni acquis' rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse, sätestatud menetlused on kohaldatavad, kuna käesolev ettepanek põhineb kõnealuse lepingu A lisa kohaselt Schengeni acquis 'l.

Taani:

Euroopa Liidu lepingu ja EÜ asutamislepingu juurde lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole määrus tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades asjaolu, et käesolev määrus on vastavalt EÜ asutamislepingu IV jaotise sätetele Schengeni acquis 'l põhinev õigusakt, kohaldatakse eespool nimetatud protokolli artiklit 5.

Ühendkuningriik ja Iirimaa:

Kooskõlas Schengeni acquis ' Euroopa Liidu raamistikku integreerimise protokolli artiklitega 4 ja 5, nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusega 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ' sätetes) ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusega 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes), ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa määruse (EÜ) nr 562/2006 (Schengeni piirieeskirjad) ja määruse (EÜ) nr xx/2008 (viisainfosüsteemi määrus) kohaldamises. Seepärast Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale nende määruste vastuvõtmises ja need ei ole nende suhtes siduvad ega kohaldatavad.

Šveits:

Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis ' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, eesmärgiga kaasata viimane nende Schengeni acquis ' sätete rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse nimel lepingu allakirjutamist ja kõnealuse lepingu teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkonda.

Uued liikmesriigid:

Kuna viisainfosüsteem põhineb Schengeni acquis 'l või on sellega muul viisil seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, kohaldatakse uutes liikmesriikides käesolevat määrust, milles sätestatakse viisainfosüsteemi kasutamine välispiiril, üksnes vastavalt nõukogu otsusele, mis on vastu võetud kõnealuse sättega kooskõlas.

- Ettepaneku üksikasjalik selgitus artiklite kaupa

Artikkel 1

Artiklis 1 sätestatakse viisainfosüsteemi kasutamine 1) isiku kontrollimiseks territooriumile sisenemisel, 2) isiku kontrollimiseks territooriumilt väljumisel ja 3) isiku tuvastamiseks.

Esimeses lõikes nähakse ette isiku territooriumile sisenemisel viisainfosüsteemis kohustuslik päringu tegemine, kui kolmanda riigi kodanikule on välja antud Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktile b vastav viisa.

Teises ja kolmandas lõikes määratakse kindlaks viisainfosüsteemi valikuline kasutamine näiteks isiku kontrollimiseks territooriumilt väljumisel ja isiku tuvastamiseks territooriumile sisenemisel ja sealt väljumise kontrollimisel. Sellist kontrollimist ja isiku tuvastamist tuleb teha vaid siis, kui see on asjakohane ja kooskõlas viisainfosüsteemi määruse artiklitega 18 ja 20, ning eelkõige siis, kui esineb kahtlusi viisa ehtsuses või kehtivuses.

Artikkel 2

Artiklis 2 sätestatakse viisainfosüsteemis välispiiril päringute tegemise algus.

2008/0041 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

[…],

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[4],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)[5], on sätestatud piiripunktides toimuvaid kontrolle ning patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad tingimused, kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas Schengeni infosüsteemist päringute tegemise kord.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu (kuupäev) määruse (EÜ) nr xx/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (viisainfosüsteemi määrus))[6] eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist. Lisaks sätestatakse nimetatud määruses, et viisainfosüsteem peaks lihtsustama kontrolli välispiiril asuvates piiripunktides ja pettusevastast võitlust.

(3) Määrusega (EÜ) nr xx/2008 (viisainfosüsteemi määrus ) kehtestatakse välispiiri piiripunktides toimuva kontrolli jaoks asutustele andmetes otsingute tegemise kriteeriumid ja andmetele juurdepääsu tingimused, selleks et kontrollida viisaomaniku isikusamasust, viisa autentsust, ja seda, kas on täidetud liikmesriigi territooriumile sisenemise tingimused, ning et tuvastada isikuid, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi.

(4) Ainult biomeetriliste andmete kontrolli põhjal saab olla kindel, et Schengeni alale siseneda sooviv isik on see isik, kellele viisa on välja antud, seetõttu tuleks kehtestada viisainfosüsteemi kasutamine välispiiridel.

(5) Määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklis 5 sätestatud liikmesriigi territooriumile sisenemise tingimuste täitmise kontrollimiseks ja oma ülesannete edukaks täitmiseks peaks piirivalve kasutama kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas viisainfosüsteemi andmeid.

(6) Et ei välditaks selliseid piiripunkte, kus viisainfosüsteem on kasutusel, ning viisainfosüsteemi tõhususe tagamiseks on viisainfosüsteemi ühtne kasutamine välispiiril asuvates piiripunktides eriti oluline, kui kontrollitakse isikuid territooriumile sisenemisel.

(7) [48] kuu jooksul tehtavate korduvate viisataotluste puhul on asjakohane viisainfosüsteemi salvestatud esimese viisataotluse biomeetrilisi andmeid taaskasutada ja kopeerida, seetõttu peaks viisainfosüsteemi kasutamine välispiiril territooriumile sisenevaid isikuid kontrollides olema kohustuslik.

(8) Määrust (EÜ) nr 562/2006 tuleks vastavalt muuta.

(9) Kuna kavandatava meetme eesmärki, mis on eeskirjade kehtestamine viisainfosüsteemi kasutamiseks välispiiridel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda saab paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10) Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 ja mis on kajastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(11) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nende kahe riigi ühinemist Schengeni acquis ’[7] sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ[8] artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga.

(12) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis ' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud valdkonnaga, millele on osutatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A, koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ[9] ja 2004/860/EÜ[10] artikli 4 lõikega 1.

(13) Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete kohaselt Schengeni acquis’ l, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest, kas ta rakendab seda oma õiguses või mitte.

(14) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ' sätete edasiarendamist, milles Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ' sätetes[11]. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(15) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes[12]. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(16) Käesolev määrus on Schengeni acquis ’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Muutmine

Määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 7 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

(1) lisatakse punkt aa:

„aa) Kui kolmanda riigi kodanikul on artikli 5 lõike 1 punkti b kohane viisa, hõlmab riiki sisenemisel põhjalik kontroll ka viisaomaniku isikusamasuse ja viisa autentsuse kontrollimist, kasutades selleks viisainfosüsteemi (VIS) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr xx/2008 artikliga 18*.

________________

* ELT […], […], lk […].“

(2) punkti c alapunkti i lõppu lisatakse järgmine lause:

„selline kontroll võib hõlmata ka viisainfosüsteemis päringu teostamist kooskõlas määruse (EÜ) nr xx/2008 artikliga 18;“

(3) lisatakse punkt d:

„d) Selliste isikute tuvastamiseks, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi, võib viisainfosüsteemis päringuid teha kooskõlas määruse (EÜ) nr xx/2008 artikliga 20.“

Artikkel 2 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [kuupäev], mis on määruse (EÜ) nr xx/2008 artikli 48 lõikes 1 nimetatud kuupäevale järgnev kahekümnes päev.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] ELT L […], […], lk […].

[2] KOM(2006) 269 lõplik.

[3] Jutumärgid tähendavad seda, et ekraanil kuvatava teabe täpne sõnastus ei ole veel teada.

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

[6] ELT […], […], lk […].

[7] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[8] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[9] ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.

[10] ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

[11] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[12] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.