13.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/20


KOMISJONI OTSUS,

1. oktoober 2003,

seoses EÜ asutamislepingu artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetlusega firmade Chisso Corporation, Daicel Chemical Industries Ltd Hoechst AG, The Nippon Synthetic Chemical Industry Co. Ltd ja Ueno Fine Chemicals Industry Ltd vastu

(Juhtum nr C.37.370 – sorbaadid)

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 3426 all)

(Ainult inglis- ja saksakeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/493/EÜ)

1. oktoobril 2003. aastal võttis komisjon vastu otsuse seoses EÜ asutamislepingu artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetlusega. Vastavalt määruse nr 1/2003 (1) artiklile 30 avaldab komisjon käesolevaga osapoolte nimed ja otsuse põhisisu ning samuti määratud karistused, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi oma ärihuvisid kaitsta. Otsuse täisteksti mittekonfidentsiaalne versioon on juhtumi autentsetes keeltes ja komisjoni töökeeltes kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

I.   KOKKUVÕTE RIKKUMISEST

(1)

Käesolev otsus on adresseeritud firmadele Chisso Corporation (edaspidi “Chisso”), Daicel Chemical Industries Ltd (edaspidi “Daicel”), Hoechst AG (edaspidi “Hoechst”), The Nippon Synthetic Chemical Industry Co. Ltd (edaspidi “Nippon”) ja Ueno Fine Chemicals Industry Ltd (edaspidi “Ueno”).

(2)

Kõnealused adressaadid osalesid Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “EÜ asutamisleping” või “asutamisleping”) artikli 81 lõike 1 ning alates 1. jaanuarist 1994 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi “EMP leping”) artikli 53 lõike 1 ühekordses ja kestvas rikkumises, mis hõlmas kogu Euroopa Majanduspiirkonda seoses järgmisega:

piirhindades kokkuleppimine,

sorbaatide mahukvootide jagamine,

otsus mitte tarnida võimalikele uutele turuletulijatele tehnoloogiat ning

oma konkurentsivastaste kokkulepete jälgimine.

(3)

Kõnealused ettevõtjad osalesid rikkumises vähemalt 31. detsembrist 1978 kuni vähemalt 30. novembrini 1995 Nipponi puhul ning kuni vähemalt 31. oktoobrini 1996 teiste puhul.

(4)

Sorbaadid on peamiselt toitudes ja jookides kasutatavad keemilised säilitusained (antimikroobikumid), millel on omadus aeglustada või tõkestada mikroorganismide nagu pärmi, bakterite, hallitusseente või seente kasvu. Nende toimemehhanism seisneb peamiselt vee kättesaadavuse vähendamises ja happelisuse suurendamises. Mõnikord säilitavad need toidulisandid ka muid toiduomadusi nagu maitset, värvi, konsistentsi ja toiteväärtust. Peale selle, et neid kasutatakse säilitusainena toitudes ja jookides, toimivad sorbaadid hea stabilisaatorina ka muud tüüpi toodete nagu farmaatsiatoodete, kosmeetikatoodete, lemmikloomatoidu ja loomasööda puhul.

(5)

Sorbaate on põhiliselt kolme tüüpi: sorbhape, kaaliumsorbaat ja kaltsiumsorbaat.

(6)

Sorbhape on põhisaadus. See rasvhape laguneb ja imendub organismi ning on füsioloogiliselt inertne. Säilitatavate toodete lõhna või maitseomadusi ta ei mõjuta. Teda kasutatakse väga sageli margariinis, majoneesis, salatites, juustus, kalasaadustes, liha- ja vorstitoodetes, puuviljatoodetes, karastusjookides, kondiitri ja pagaritoodetes ning fungistaatilistes pakendimaterjalides. Sorbhapet on tehniliselt keeruline valmistada, teised sorbaadid aga on sorbhappe tehniliselt lihtsamad saadused. Sorbhappe valmistamiseks on vaja kaht põhitoorainet, keteeni ja krotoonaldehüüdi, millest esimene (gaasiline aine) tuleb valmistada vahetult enne sorbhappe valmistamist. Suured investeeringud tootmisrajatistele on võimalikele turuletulijatele raskeks tõkkeks.

(7)

Kaaliumsorbaati kasutatakse vees lahustuvuse suurendamiseks. Sorbhapet kasutatakse vähe, sest tema lahustuvus vees on väike. Seepärast kasutataksegi enamikus suure veesisaldusega toodetes peamiselt kaaliumsorbaati.

(8)

Kaltsiumsorbaati toodetakse Prantsusmaal ja Itaalias vähestes kogustes juustu pakkepaberi pindamiseks.

(9)

Sorbhape ja selle soolad (sh kaaliumsorbaat) on põhilised Lääne-Euroopas kasutatavad säilitusained. Sorbhape moodustab sorbaadimüügist 30 % ning kaaliumsorbaat ülejäänud 70 %.

(10)

Säilitusained on tooted, mis on välja arendatud ja ei nõua intensiivset teadus ja arendustegevust, ning uute säilitusainete turuletoomise väljavaated on minimaalsed.

(11)

Sorbaadid on säilitusainete sektoris juhtiv tooterühm. Sorbaatide peamised asendajad on naatrium ja kaaliumbensoaat ning parabeenid. Paljud tootjad eelistavad kvaliteedi pärast aga kõrgele hinnale vaatamata siiski sorbaate. Mitte ükski neist toodetest ei asenda sorbaate täielikult, kusjuures eriti parabeenid hõlmavad toidu säilitusainete turust kõigest kitsa osa. Nõudlus sorbaatide järele ei ole hinnapaindlik, sest nende kasutusotstarbele alternatiive peaaegu polegi.

(12)

Asjaomane geograafiline turg hõlmab kogu maailma. Seega on see suurem kui geograafiline ala, millel kõnealust karistust kohaldatakse, nimelt EMP.

(13)

Kartelli ülesehitus, töökorraldus ja tegevus põhines turu jagatud hindamisel. Hoechst vastutas Euroopa turu ning Daicel, Chisso, Nippon ja Ueno ühiselt Jaapani turu eest.

(14)

Kartellikohtumisi peeti mitmel eri tasemel. Kaks korda aastas toimusid kohtumised Hoechsti ja nelja Jaapani tootja vahel (“ühisnõupidamised”), Jaapani tootjad korraldasid ettevalmistavaid nõupidamisi (“ettevalmistavad nõupidamised” või “eelkohtumised”) ning korraldati kahepoolseid kohtumisi ja telefonivestlusi (“kahepoolsed kontaktid”).

(15)

Enne igat ühisnõupidamist tavatsesid Jaapani tootjad pidada rida ettevalmistavaid nõupidamisi, et leppida kokku hindades ja mahukvootides, mida Hoechstiga arutada.

(16)

Peale ühisnõupidamiste toimus Hoechsti ja Jaapani tootjate vahel hulk kahepoolseid kohtumisi ja telefonivestlusi.

II.   TRAHVID

(17)

Võttes arvesse rikkumise laadi antud juhul ja selle tegelikku mõju sorbaaditurule ning samuti asjaolu, et see hõlmas kogu ühisturgu ning pärast Euroopa Majanduspiirkonna loomist kogu EMP turgu, leiab komisjon, et käesolevas otsuses käsitletud ettevõtjad on väga tõsiselt rikkunud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõiget 1.

(18)

Väga tõsiste rikkumiste puhul võib ettevõtjaid tõenäoliste trahvide skaalal kohelda erinevalt, et võtta arvesse rikkujate tegelikku majanduslikku suutlikkust tekitada konkurentsile märkimisväärset kahju. Seda on vaja eelkõige siis – nagu antudki juhul –, kui rikkumises osalenud ettevõtjate turuosad erinevad suuresti.

(19)

Käesolevas asjas, mis hõlmab mitut ettevõtjat, tuleb põhisumma määramisel võtta arvesse iga ettevõtja konkreetset osa rikkumises ja seega selle tegelikku mõju konkurentsile. Selleks võib kõnealused ettevõtjad jagada vastavalt suhtelisele olulisusele asjaomasel turul rühmadesse.

(20)

Seepärast leiab komisjon antud juhul, et iga ettevõtja suhtelise olulisuse võrdlemiseks kõnealusel turul on asjakohane võtta aluseks kõnealuste toodete ülemaailmne käive rikkumise viimasel täisaastal (1995).

(21)

Komisjoni teabenõude peale firmade endi poolt esitatud ülemaailmsete käivete kohaselt oli Hoechst 1995. aastal kõige suurem sorbaaditootja maailmas, kellele kuulus turust […]* (2) % (EMPs […]* %). Seepärast paigutatakse Hoechst esimesse rühma. Daiceli, Chisso, Nipponi ja Ueno turuosa on […]* % kuni […]* % (EMPs […]* % kuni […]* %). Seepärast paigutatakse nad teise rühma.

(22)

Eespool sätestatust lähtudes on antud juhul määratavate trahvide asjaomasel turul omatava suhtelise olulisuse kriteeriumist tulenev asjakohane lähtesumma kummagi rühma puhul järgmine:

esimene rühm: 20 miljonit eurot,

teine rühm: 6,66 miljonit eurot.

(23)

Tagamaks, et trahvil on suurtele ettevõtjatele piisavalt hoiatav toime, ning arvestamaks, et suurtel ettevõtjatel on olemas õigus ja majandusalased teadmised ja struktuurid, mis võimaldavad neil hõlpsamini kindlaks teha, et nende tegevus kujutab endast rikkumist, ja olla teadlikud konkurentsiõigusest tulenevatest tagajärgedest, tuleks lähtesummat Hoechsti puhul veelgi korrigeerida.

(24)

Hoechsti puhul, mis on käesolevas otsuses käsitletud ettevõtjaist suurim, leiab komisjon, et asjaomasel turul omatava suhtelise olulisuse kriteeriumist tuleneva trahvi lähtesumma tuleb ettevõtja suurust ja ressursse arvestades ülespoole korrigeerida. Seepärast tuleks põhjenduses 22 määratud Hoechsti trahvi lähtesummat suurendada 100 % võrra 40 miljoni euroni.

(25)

Komisjon leiab, et Chisso, Daicel, Hoechst ja Ueno rikkusid asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõiget 1 alates 31. detsembrist 1978 kuni 31. oktoobrini 1996. Rikkumine kestis 17 aastat ja 10 kuud. Chissole, Daicelile, Uenole ja Hoechstile rikkumise raskusastme põhjal määratud trahvide lähtesummat tuleks seepärast suurendada 175 % võrra.

(26)

Nippon rikkus asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõiget 1 alates 31. detsembrist 1978 kuni 30. novembrini 1995. Rikkumine kestis 16 aastat ja 11 kuud. Talle põhjenduses 22 rikkumise raskusastme põhjal määratud trahvi lähtesummat tuleks seepärast suurendada 165 % võrra.

(27)

Vastavalt sellele määrab komisjon trahvi põhisummaks Chisso puhul 18,315 miljonit eurot, Daiceli puhul 18,315 miljonit eurot, Hoechsti puhul 110 miljonit eurot, Nipponi puhul 17,649 miljonit eurot ja Ueno puhul 18,315 miljonit eurot.

(28)

Hoechsti juhtrolli kartellis ja tema kuritegelikku käitumist tuleks seepärast pidada raskendavateks asjaoludeks, mis õigustavad tema trahvi põhisumma suurendamist vastavalt 30 % ja 50 % võrra.

(29)

Daicel oli koos Hoechstiga kartelli liikumapanev jõud. Mõlemad olid kõige võimsamad kartelliliikmed, kellele kuulus suurim turuosa ning kes jagasid samu huve. Asjaolu, et Hoechst mängis rikkumises juhtivat rolli, ei tähenda, et Daicel ei teinud seda. Komisjon nõustub siiski sellega, et teistel kartelliliikmetel oli oma ühiste konkurentsivastaste eesmärkide teostamiseks teatavaid ajendeid. Eespool sätestatut arvesse võttes tuleks trahvi põhisummat Daiceli puhul suurendada 30 % võrra.

(30)

Raskendavaid asjaolusid antud rikkumises Chisso puhul ei ole.

(31)

Raskendavaid asjaolusid antud rikkumises Nipponi puhul ei ole.

(32)

Raskendavaid asjaolusid antud rikkumises Ueno puhul ei ole.

(33)

Kergendavaid asjaolusid antud rikkumises Hoechsti puhul ei ole.

(34)

Kergendavaid asjaolusid antud rikkumises Daiceli puhul ei ole.

(35)

Kergendavaid asjaolusid antud rikkumises Chisso puhul ei ole.

(36)

Kergendavaid asjaolusid antud rikkumises Nipponi puhul ei ole.

(37)

Ueno puhul peab komisjon kergendavaks asjaolu, et ettevõtja ei rakendanud praktikas kokkulepitud mahukvoote.

(38)

2002. aasta karistuste kergendamise korda käsitlev teatis on antud juhul selgelt kohaldamatu. 1996. ja 2002. aasta teatiste ajalise kohaldamise piir on tõmmatud 2002. aasta teatise punktis 28 järgmiselt:

“Alates 14. veebruarist 2002 asendab käesolev teatis 1996. aasta teatist kõigil juhtudel, mil ükski ettevõtja ei ole pöördunud komisjoni poole kõnealuses teatises sätestatud sooduskohtlemise taotlusega.”

(39)

Antud juhul oli mitu ettevõtjat – nende hulgas Hoechst – juba enne seda kuupäeva komisjoni poole “pöördunud”. Seepärast võib 1996. aasta karistuste kergendamise korda käsitleva teatise kohaldamist jätkata.

(40)

Vastavalt 1996. aasta teatise B jaotisele vähendab komisjon 100 % võrra Chisso trahvi, mis oleks talle määratud juhul, kui ta ei oleks komisjoniga koostööd teinud.

(41)

Seepärast ei määra komisjon Chissole trahvi.

(42)

Pärast Hoechsti koostöö kaalumist vastavalt 1996. aasta teatise nõuetele, vähendab komisjon kooskõlas kõnealuse teatise D jaotise punkti 2 esimese ja teise taandega 50 % võrra trahvi, mis oleks talle määratud siis, kui ta ei oleks komisjoniga koostööd teinud.

(43)

Pärast Nipponi koostöö kaalumist vastavalt 1996. aasta teatise nõuetele, vähendab komisjon kooskõlas kõnealuse teatise D jaotise punkti 2 esimese ja teise taandega 40 % võrra trahvi, mis oleks talle määratud siis, kui ta ei oleks komisjoniga koostööd teinud.

(44)

Pärast Daiceli koostöö kaalumist vastavalt 1996. aasta teatise nõuetele, vähendab komisjon kooskõlas kõnealuse teatise D jaotise punkti 2 esimese ja teise taandega 30 % võrra trahvi, mis oleks talle määratud siis, kui ta ei oleks komisjoniga koostööd teinud.

(45)

Pärast Ueno koostöö kaalumist vastavalt 1996. aasta teatise nõuetele ja võttes arvesse aega, mil see koostöö menetluse ajal toimus, vähendab komisjon kooskõlas kõnealuse teatise D jaotise punkti 2 esimese ja teise taandega 25 % võrra trahvi, mis oleks talle määratud siis, kui ta ei oleks komisjoniga koostööd teinud.

(46)

Kokkuvõttes tuleks käesoleva otsuse adressaatidele määratud trahve nende koostööd ja 1996. aasta teatises sätestatud tingimusi arvestades vähendada järgmiselt:

a)

Chisso puhul: 100 %;

b)

Daiceli puhul: 30 %;

c)

Hoechsti puhul: 50 %;

d)

Nipponi puhul: 40 %;

e)

Ueno puhul: 25 %.

(47)

Chisso väidab, et tema finantsseisund on Jaapanis raske ja üle 20 aasta kestnud majanduskriisi ning väga suurte kulutuste tõttu, mis tehti Minamata haiguspuhangu kahjude hüvitamiseks ja kõrvaldamiseks, viimastel aastatel halvenenud. Oma 10. juuni 2003. aasta avalduses täpsustab ja kirjeldab Chisso oma ebakindlat finantsolukorda ning annab komisjonile finantsteavet.

(48)

Komisjon märgib, et Ueno ei esitanud konsolideeritud andmeid. Pärast Ueno finantsseisundi analüüsimist konsolideerimata andmete põhjal järeldab komisjon, et ei ole asjakohane korrigeerida Ueno trahvi summat. Seega oleks ühe ettevõtja raske finantsolukorra arvestamine samaväärne õigustamatu konkurentsieelise andmisega ettevõtjatele, kes on turutingimustega kõige vähem kohanenud. Kuna komisjon ei määra trahvi Chissole, on tema argumendid ebaolulised.

(49)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 kohaselt määratavad trahvid peaksid olema järgmised:

Daicel Chemical Industries Ltd: 16,6 miljonit eurot.

Hoechst AG: 99,0 miljonit eurot.

The Nippon Synthetic Chemical Industry Co. Ltd: 10,5 miljonit eurot.

Ueno Fine Chemicals Industry Ltd: 12,3 miljonit eurot.

(50)

Nimetatud ettevõtjad peavad rikkumise kohe lõpetama, kui nad seda juba teinud ei ole. Nad peavad hoiduma igasugustest tegudest ja teguviisidest, mida antud juhul peetakse rikkumiseks ning millel on sarnane eesmärk või toime.


(1)  ELT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  Käesolevast tekstist on välja jäetud konfidentsiaalset infot sisaldavad osad. Need osad on märgitud punktiiriga nurksulgudes ja tärniga.